Sisemister Andres Anvelt kinnitas eile Toompeal toimunud arutelul, et lähisuhtevägivalla ja selle ennetamisega tuleb pidevalt tegeleda, sest ainult nii ei kandu vägivaldsed käitumismustrid edasi pere järgmistele põlvedele.
Andres Anvelt: inimesed tuleb vägivallaspiraalist välja tuua, lähenemiskeeldudega tuleb rohkem tegeleda
15. veebruar 2018, 13:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ennetus omab võtmetähtsust, et tuua inimesed välja vägivalla spiraalist,» ütles Anvelt eile Toompeal toimunud lähisuhtevägivalda käsitleval konverentsil. Ministri kinnitusel on perevägivalla märkamine ja tõrjumine politsei jaoks selge prioriteet. Nii näiteks teavad piirkonnakonstaablid riskiperesid ja potentsiaalseid vägivallatsejaid, kellel tuleb arvestada «pideva positiivse sekkumisega». See on ka üks põhjuseid, miks 45 piirkonnapolitseiniku lisandumine on nii oluline, märkis Anvelt. Ligi pooled vägivallakuriteod on täna seotud lähisuhtevägivallaga.
Anvelti sõnul on alles hakatud tõsiselt teadvustama vägivalla vormi, kus ühe katuse all elavad vanavanemad, lapsed ja lapselapsed ning kus kannatajateks on enamasti vanavanemad. «Sageli on tegu väga raskete vägivallajuhtumitega. Siin tuleb eraldi arutada, milliseid tänaseid või ka uusi teenuseid kasutusele võtta, et sellist vägivalda tõrjuda,» ütles siseminister. Tema kinnitusel vajavad ilmselt parandamist ka lähenemiskeelu rakendamise kord ja lepitusmenetluse kohaldamine, mille puhul ei ole alati kindel, kas tegu oli ohvri reaalse tahtega.
Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Egon Veermäe sõnul on Eesti riik osutanud ohvriabi teenust kümme aastat. Enamikes kohtades asub ohvriabi politseiga ühes majas, mis on end igati õigustanud. «See teenus on päris hästi üles leitud ja inimesed on saavad sealt tuge, et oma eluga edasi minna,» lausus Veermäe. Tema hinnangul tuleks meie sotsiaalkaitsesüsteemis juba lähiaastatel seada eesmärgiks, et ükski laps ei tohi elust lahkuda suitsiidi läbi ja et Eestis ei tohi olla enam ühtegi lähisuhtevägivallast tingitud surma.
Lähisuhtevägivald on ikka veel tabu
Barbi Pilvre kinnitas, et mida rohkem ja avameelsemalt lähisuhtevägivallast räägitakse, seda lihtsam on vägivalda ennetada ja tõkestada ning ohvreid aidata.
Pilvre tõi välja selle, et suur osa lähisuhtevägivallast on meil veel tabu ja karistamatult peidus. «Selle jäämäe varjatud pooleks on venekeelsed inimesed, kelle mured ei jõua sageli politsei vaatevälja ega ka statistikasse. Tegeleda tuleb ka vaimse vägivallaga, kus sekkumine on hoopis problemaatilisem. Vaimse vägivalla puhul keegi kedagi ei löö, ent psühholoogiline kahju on mõõtmatu,» märkis Pilvre.
Üle Eesti paiknevad naiste tugikeskused osutavad eelmise aasta algusest vägivalla ohvritele riiklikku teenust, lähtudes ohvriabi seaduse sätetest. Sotsiaalministeeriumi hinnangul on vaja teha siin rohkem koostööd nii kohalike omavalitsuste kui ka teiste kogukonna liikmetega. Ohvrite abistamise kõrval tuleb senisest enam pöörata tähelepanu vägivalla ennetamisele ja vägivalla toimepanijatele. Pärnus on praegu käimas pilootprojekt, kus kodust eemaldatakse vägivallatseja, mitte ohver ning selles suunas on kavas ka edasi liikuda.
Sotsiaaldemokraatide poolt kokku kutsutud konverentsil esinesid ettekannetega veel riigikogu liige Oudekki Loone, Pärnu naiste tugikeskuse juhataja Margo Orupõld ja siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Kadri-Ann Salla. Arutelu modereeris Barbi Pilvre.