Puust ja punaseks: kuidas hoida oma nutiseadme turvalisust?

FOTO: Panther Media/Scanpix

Me tarbime ja loome infot sageli seda endale teadvustamata. Meie nutiseade tegeleb pidevalt enda võrgus hoidmisega, seega vahetatakse kogu aeg infot seadme ja tugijaamade vahel. Teeme ümbritsevast pilte ja videoid ning laeme need üles pilve. Väljendame sotsiaalmeedias oma arvamust ning suhtleme. Kõik need ja paljud teised tegevused jätavad aga endast maha jälje, kirjutab Eduring Koolitused koolitaja Veiko Hani Lastekaitse Liidu ajakirja Märka Last erinumbris.

Tuttavad on meist telefonikõne või vestlusaknasõnumi kaugusel. Ühenduses olemine on muutunud kättesaadavaks ja lihtsaks. Kuid nagu tööstusrevolutsiooni ajal kasutati uusi lahendusi nii headel kui halbadel eesmärkidel, on see samamoodi ka infoajastul. Tehnoloogia aitab kahtlemata lihtsustada ja kiirendada tegevusi, mis olid enne väga ressursimahukad (infovahetus, automatiseerimine), kuid halbade kavatsustega inimese kätte sattudes aitab see samas levitada valeinfot või kahjustada süsteeme (internetivõrk, elektrijaamad).

Infoajastu kodanikuna tuleb olla teadlik digiohtudest ning osata ennast ja teisi selle eest kaitsta. Lisaks sellele oleme lapsevanema ja õpetajana ise lastele eeskujuks oma ohuteadliku käitumisega. Märkame siis pahatahtlikku või lohakat arvuti või nutiseadme kasutamist ning reageerime sellele!

Sama tähtis on teha ennetustööd ning teavitada õppijaid nutiseadme kasutamisega seotud ohtudest. Seega tuleb tõsta oma teadlikkust nutiseadmete turvalisusest ja rakendada turvameetmeid igapäevaselt.

Kutsun sind kaasa mõtlema nutiseadmete turvalisuse teemal (pean siin loos nende seadmete all silmas eelkõige nutitelefoni ja tahvelarvutit).

Mis mul nutiseadmes on?

Esmapilgul võib näida, et seal pole suurt midagi, ja see omakorda loob eksliku turvatunne – mul pole midagi kaotada.

Võtame aga rahakoti ja nutiseadme ning vaatame võrdlevalt, mis juhtub, kui üks või teine ära kaob ja satub pahalase kätte.

Kui võrrelda rahakoti sisu väärtust nutiseadme omaga, siis on pahatihi kahjud viimase puhul palju suuremad.

 RahakottNutiseade
Pakend, mille sees on oluline varaRahakott – maksab mõnikümmend eurot.Nutiseade – maksab mõnisada eurot.
RahaSularaha on rahakotis enamasti vähe, nt 10–50 eurot. Pangakaardid on loodetavasti ilma PIN-koodi ja paroolita.Sularaha pole, aga võib olla ligipääs pangakontole, krediitkaardile või rakendustes olevale infovarale.
Olulised (tundlikud) andmedRahakoti vahel ei ole tavaliselt tundlikku isiklikku infot, aga samas  võib olla ligipääs tundlikele andmetele (ID-kaart, ligipääsukaardid) ja mõnikord ka kasutajatunnused, paroolid ja PIN-koodid.Ligipääs suhtluskeskkondadesse.

Olenevalt kasutaja teadlikkusest võivad sotsiaalmeedia kontod sisaldada tundlikku isiklikku infot, sh suhtluses osalevate inimeste oma.

Sisaldab asukoha- ja navigeerimisinfot, vahel ka kasutajatunnust ja parooli.

Pildid, videodMõned pildid lähedastest ja tuttavatest ilma nimedeta.Ligipääs kõikidele kasutaja piltidele ja videotele ning lisaks suhtlusvõrgustikes olevate sõprade omadele.

Pildid sinu (kodusest) varast võivad sisaldada ka GPS-koordinaate.

Dokumendid, ligipääsudJuhiluba, ID-kaart, pangakaart, kliendikaardid, ligipääsukaardid. Tšekid, arved.Ligipääsud paljudele kontodele ja nutiseadme sisule.
KontaktidMõned telefoninumbrid, aadressid ja visiitkaardid.Sajad kontaktid telefonis ja sotsiaalvõrgustikes.

Enamasti oleme kursis sellega, kuidas rahakotiga ringi käia, sest teame, mis seal sees on ja millest me võime ilma jääda. Teame, et panga- ja ligipääsukaardid tuleb sel juhul sulgeda, et vältida suuremaid kahjusid, ja oskame seda ka lastele selgitada. Kui rahakott koos dokumentidega kaob, siis tuleb tegeleda kõige selle taastamisega, mille peale kulub üsna palju aega ja raha. Tavaliselt aga ei kaasne rahakoti kadumisega mainekahju.

Nutiseadme kadumisega on lood keerulisemad. Tekivad sellised küsimused:

  • Mis mul nutiseadmes oli?
  • Kas seal sisalduvatest asjadest on koopia tehtud? Mis kontaktid, pildid ja dokumendid seal olid?
  • Kas keegi võib nutiseadme sisule ligi pääseda?
    • Kas mul oli turvaline ekraanilukk?
    • Mis juhtub siis, kui kellelgi õnnestub ekraanilukust mööda hiilida ja andmeid otse mu telefonist lugeda?
  • Mida minu nutiseadme andmetest (pildid, videod, kontaktid, asukohaandmed, tööandja jm dokumendid) võib välja lugeda?
  • Millistele minu kontodele saab võõras nutiseadmes ligi? Kui nutiseadmesse on sisse loginud, siis ei küsita sageli enam rakendustesse sisenemisel eraldi parooli.
  • Kelle andmetele võõras veel ligi saab minu kontode kaudu? Pahalane võib üle võtta sinu identiteedi ja välja meelitada olulist infot nt sinu ettevõttest. Samuti on näha sinu sotsiaalmeedia kontaktide postitusi.
  • Millist mainekahju võib see inimene mulle tekitada, kui ta esineb minuna?
  • Kas ta võib neid andmeid kuidagi minu ja mu tööandja vastu või mu vara omastamiseks ära kasutada? Vargus, rööv, väljapressimine, manipuleerimine.
  • Mida teha, teades, et minu jaoks oluline info on kellegi teise käes ja ta võib seda kurjalt kasutada?
  • Milliseid tasulisi teenuseid saab pahalane minu arvelt tellida?
  • Kas ma saan oma meilikontole veel sisse logida või on parool juba ära muudetud?

Need on küsimused, millele tuleb vastused leida enne, kui nutiseadet kasutama hakata. Ka lastele on oluline selgitada, et enda ja teiste infovara peab hoidma nii, et see ei satuks võõraste kätte.

Võimalikud kahjud

Tabelist võib järeldada, et mõlemal juhul võib (info)vara lohakast hoidmisest tekkida arvestatav kahju:

  • raha- ja ajakulu rahakoti või nutiseadme füüsilisest ilmajäämisest;
  • andmelekkega seotud kahjud ligipääsuandmete sattumisest pahalaste kätte;
  • andmelekkega seotud kahjud info avalikustamisest pahalase poolt;
  • raha- ja ajakulu infost ilmajäämise tõttu;
  • raha- ja ajakulu info taastamiseks;
  • võimalik mainekahju

Nutiseadme kadumine ja sattumine pahalase kätte on vaid üks näide, lisaks on olemas turvaohud, mis kaanevad seadme igapäevase kasutamisega.

Loodetavasti haarasid nüüd oma nutiseadme ning vaatasid, kuidas sul on turvaasjad korraldatud. Kui veel mitte, siis tee seda. Õpetajate ja lapsevanematena oleme nutiseadme kasutamisel lastele suureks eeskujuks.

Loe ka neid

Tagasi üles