VIDEO JA GALERII Otepää saunapeost - palju paljaid inimesi lumel

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Saunamaraton – juba see sõna kõlab pööraselt! Südatalvel on Otepää talvepealinna lähistele metsa peidetud trobikond saunu ning parv poolpaljaid inimesi lidub ühest teise. Viskab aga leili ja kargab seejärel jääauku. On see sport, lõbu või enesetapp?

Märg pruut otse lavalt – pitskleit seljas, huuled erkroosad ja kimp käes.

FOTO: Madis Sinivee

Eestlased on parimas mõttes hullud tüübid, et saunamaratoni käima tõmbasid. Jätkub ka lustakaid osalejaid, kes ei kohku tagasi ei kuuma ega külma ees. Saunamaraton toimub Otepääl juba üheksandat korda ning iga aastaga on startijaid üha rohkem. Asi käib lihtsalt – paned kokku neljaliikmelise võistkonna ja kütad läbi nii palju saunu, kui jaksad. Tõsise spordiga siiski tegu pole – esikohal on lõbu! Esikolmik selgub loosi teel, kellelgi pole põhjust konkurentide kõri kallale kippuda. Vennastutakse igal kuumal ja külmal ruutmeetril ja meeleolu on ülev.

Ajakirjaniku raske elu - kui vaja teed reportaaži kuumast tünnist ja kui vaja siis külmast jääaugust.

FOTO: Madis Sinivee

Otsustasime, et ega asjaliku ajakirjaniku positsioonilt sellest kõigest õiget aimu ei saa, nii panime kokku Postimehe tiimi ja sukeldusime sündmuste keerisesse. Hea huumorimeelega inimestest siin majas õnneks puudust pole! Meelelahutusfotograaf Madis Sinivee, sõbranna.ee juhataja Dagmar Lamp, majandusreporter Lennart Ruuda ja videoreporter Ardi Truija olid kohe valmis kaasa lööma. Ehkki… mul endal polnud vähimatki aimu, kuhu ma õieti ronin. Poolpaljalt lumes trallitamine pole kindlasti asi, mida ma iga päev teeks, ja saunas samuti kaua vastu ei pea. Aga pole hullu – vaatame, mis juhtub!

Meie teekond Otepääle algab laupäeva varahommikul laias lumesajus. Keegi meist pole hommikuinimesed, eriti veel pärast reedet… Kuid lakkamatu stand-up-comedy läheb kohe käima! Kui sellised sõnaosavad tegelased on kõrval, siis ei pääse naermisest küll mitte keegi. Ning imelugu küll, samasugune ulakas meeleolu pole lahtunud ka paarkümmend leili ja jääauku hiljem.

Saunaralliks vaim valmis. Ehkki tegelikult on keset talvepakast vahelduseks päris tore ka riides olla.Vasakult: Dagmar Lamp, Kristina Herodes, Lennart Ruuda.

FOTO: Madis Sinivee

Loomulikult paneme õigest teeotsast mööda, võtmed on kadunud, plätud ununevad suure rutuga starti tormates autosse… Kuid õnneks ühtegi paanika-jaanikat pundis pole ja head tuju ei kõiguta miski.

Start! Kirev seltskond karvaseid ja sulelisi on rõõmsalt saunamaratoniks valmis.

FOTO: Madis Sinivee

Stardikoridoris ja punasel vaibal ootab meid aga kõige fantaasiarikkam poolpaljaste inimeste paraad, mida oskaks ettegi kujutada! Inimesed on end saunatamiseks leidlikult ja lustlikult kostümeerinud, kedagi ei ahista tunne, et ennast ja elu peaks ülearu tõsiselt võtma. Leidub konni ja nunni, hulatüdrukuid ja ämblikmehi. Silma jääb seltskond šikke ürgmehi, kes oma vahvates parukates ja karusnahksetes seelikutes uhkest limusiinist välja vupsavad, habemed pulstis ja nuiad peos. Muidugi ei puudu ka pitsides pruudid, kes meiega õige pea leiliruumis kohtudes erkroosade huulte vahelt veekindla meigi saladusi jagavad. Tõeline koomikute paraad, keda hulk linnarahvast on vaatama tulnud. Meil on peas Postimehe-mütsid ja hommikumantleid kirjamas asjad, mille lugemisega peavad leppima need vaesekesed, kellel ajalehte pole. Näiteks raha, südameid, taevatähti või lambaid.

Soe jääauk ja külm saun

Stardist panevad kõik jooksuga allamäge punuma. Libedal teeb nii mõnigi ootamatu liu. Oh seda üllatust – see siin on ikka päriselt sport! Maraton läheb käima Kekkose saunast. Meie alustame jääaugust, sest mine tea, kes seal pisikeses pimedas saunas veel ees ootavad. Nii imelik kui see ka pole – tundub turvalisem! Külma vette karata on minu jaoks alati kergem kui kuuma leili ronida, aga eks see ole maitseasi. Õige pea selgub siis tegelikkus – laval ootab mind hulk mehi, kellest üks on Husky. Selline nummi kutsikamüts on muidugi kindel jääsulataja, ma ei suuda ette kujutada naist, kes seda nähes ei naerataks. Kuid milline on esimene saunaelamus – jääauk oli soe, saun aga külm. Pange puid alla!

Videoreporter Ardi Truija püüab paberkaardi sõrmedega lähemale zoomida.

FOTO: Madis Sinivee

Teeme kohapealt ka otseblogi ja nüüd algab video-supermani Ardi Truija tähetund. Ta lükkab autokatuse siuhh! käisega lumest puhtaks, tõstab arvuti katusele ja monteerib ülehelikiirusel kokku esimesed videod. Mõni minut ja oleme taas teel – võtame suuna Otepää keskväljakule. Oh seda üllatust, kogu see kant näeb välja nagu saunaparadiis. Ja külma trotsivat paljast, märga ja rõõmsat rahvast on siin metsikult! Supsavad ühest auravast tünnist teise ja külastavad saunamajakesi. Mul polnud aimugi, kui erinevad võivad saunad olla! Hea leili välja võlumine on kunst. Igal leiliruumil on täiesti erinev hing ja temperatuur. Meie esimene lemmiksaun on Puravik. «No selle me kütsime ikka korralikult kuumaks,» hõiskab Madis, nägu õhetamas ja naeratus kõrvuni.

Patune pool paneb tantsima

Ühes tillukeses saunakeses mürtsub vali muusika. Kerise kõrval lööb kollastes pardipükstes noormees ennastunustavalt tantsu. Lähemal vaatlusel selgub – ohooo, meie oma tiimikaaslane Lennart! Purskan naerma. «Patune pool ju,» ütleb ta nagu ennast õigustades. «Peab tantsima!» No kui peab, siis peab – kamandame tantsima ka kõik hiljem saabuvad saunalised, ja keegi ei julge vastu kobiseda.

Pühajärve kaldal seisab 1965 aasta inglise auto Saureri sisse ehitatud võrratu vaatega saun. Leil on kallistav ja kerge, kuid raskeks osutub hiljem saunast alla pääsemine. Asi pole trepis, vaid ehmatuses. Vahepeal on saabunud summ teisi saunalisi, peas kaabud, kroonid või parukad. Jään sekundiks üllatusest seisma ja juba sirutatakse vastu terve rodu innukaid abikäsi. Jääauku tuleb jalutada piki jäävälja, jahe vesi teeb olemise taas klaariks ja kõik tundub lihtsalt väga naljakas.

Üks võiduhimulisemaid saunatajaid – vappet härra Husky. Tõeline südametemurdja.

FOTO: Madis Sinivee

Seltsielu on siin sada korda tähtsam kui sportlik pool. Kuid mitte siiski kõigi tiimide silmis – peagi ilmneb, et härra Husky tahaks kangesti võita. Ju tal on loosimoment siis hasardiga kahe silma vahele jäänud. Kõik meeskonnakaaslased siiski sama meelt pole. «Aah, ma kohtasin just superkuuma eesti tüdrukut,» hõikab üks norrakas võiduhimulistele tiimikaaslastele. «Kas ma ei saaks sinuga igaveseks siia jääda?» Kuid meie poisid teatavad õnneks krapsakalt, et see pole kõige parem plaan.

Poolalasti valss

Mingil hetkel avastan, et pole ammu midagi söönud. Lippan hommikumantli hõlmade lehvides poodi ja kraban paar šokolaadi. Mõni mööduja saadab kummalise pilgu ja mina mõtlen – no mida, on teil miskit juhtunud? Alles hiljem meenub, et ega see vist maailma kõige tavalisem vaatepilt pole, et kaupluses kõnnib talvel märja peaga tüdruk, lambaga hommikumantel hooletult õlgadel. Õnneks torkab Lennart mulle rammusa pitsatüki nina alla just hetkel, mil kütus hakkab lõplikult otsa saama. Söögipausile me aega raisata ei raatsi, siin on nii pagana palju põnevamat teha!

Kui tuju hea, siis tantsu löö! Saunade vahel keerutab valssi Sõbranna.ee juhataja Dagmar Lamp.

FOTO: Madis Sinivee

Näiteks poolalasti lume peal valssi tantsida. Täpselt sellega tegeleb mu kallis kolleeg Dagmar Lamp sel ajal, kui mina end tulipalavas Lemmikmehe-saunas grillin. Saunamaratonil ei võistle üksnes osalejad, vaid ka saunad! Inimeste lemmik saab vallalt kingiks küttepuud. Kategoorias «kõige kuumem» oleks see torusaun kindel võidumees. Publiku lemmikuks valitakse sel korral siiski Kakulaane suitsusaun. Palavad elamused saime õige mitmest saunast, näiteks Big Bandi saun küttis nii uhke leili kui ka vägeva muusikaga.

Finišis oleme kõik elus ja täie tervise juures ning tuju on mitme kraadi võrra isegi tõusnud. No kus ta pääseb – selle ainsa päevaga olen usutavasti rohkem saunas käinud kui kogu eelmise aasta jooksul kokku. Ainsaks kaotuseks on minu müts, mis sujuvalt ühe kuuma tünni põhja vajus, ja Madise varbad, mis on vahepeal moeka lillaka tooni omandanud. Aga kuna kumbki ei kurda, pole asi kõneväärt. Kääriku spordikeskuses läheb kohe pidu käima. Parima nostalgialaksuga Lõuna-Eesti kirmask, kus kõik läbisegi tantsu löövad – nii konnad, nunnad kui kõik teised vaprad maratoonarid.

Tants ja trall talvise taeva all. Nii palju lõbusaid inimesi näeb haruharva kobaras koos!

FOTO: Madis Sinivee

Tagasi üles