Loore Linnu elu mängureeglid: mida teha, kui tundub, et maailm on alati sinu vastu?

Foto: Pexels / CC0 Licence

Kui sulle tundub, et maailm on sinu vastu ja kõikjalt vaatab vastu ebaõiglus, siis paraku pean ütlema sulle saladuse: sa ise oled selle põhjus ja tagajärg, mis sinuga või sinu ümber toimub või juhtub. Mitte keegi teine ei tee sinu elu ei paremaks ega halvemaks, vaid ikka sina ise.

Vaata, see ei paista muidugi kohe välja, sest erinevad teod mõjutavad asjade käiku erinevalt, samuti ei paista välja mõtted, mida sa sisimas oled mõelnud. Pole tähtis, kas oled mõtte valjusti välja öelnud või ei, iga mõte loeb. «Ka ütlemata sõnad jäävad kuhugi alles...»  ütles luuletaja Ernst Enno. Mõtted on aga see tegur, mis tegelikult määrab sinu elu.

Ma toon ühe näite.

Üks tubli inimene, hakkaja ja ettevõtlik, on sukeldunud ärisse. Ta võimed on suured, oskab inimestele muljet avaldada, tooteid hankida, lennukaid plaane teostada, tal on väga palju sõpru ja väga palju energiat, ta on väga andekas. Ei karda ta tööd ega raskusi, kõik sujub.

Aga millegipärast ei vasta maailm samaga – äri läheb ju üsna hästi, aga inimesed lahkuvad. Miks, küsib ettevõtja, ma ei ole ju teinud midagi valesti? Ma olen inimesi usaldanud, võimaldanud enda juures töötada, on olnud kodune ja mõnus õhkkond? On ju kõik justkui hästi, aga ei ole ka? Miks nad lahkuvad? Üks tegi isegi oma firma, justkui näpates mõtteid ja ideid, läks minema. Tegi oma ettevõtte, samasuguse!

Aga ma ütlen, miks. See ettevõtlik inimene, kes lõi oma ettevõtte, ei panustanud pidevalt oma inimestesse, vaid ideesse, mis tal silme ees seisis. Idee oli valdav, kõik töötas selle idee nimel, idee pidi teostuma, aga ununes üks väike asi – panustama oleks pidanud hoopis... inimestesse! Motivatsioon jäi nõrgaks või kadus üldse, inimestele ei pööratud  piisavalt tähelepanu, domineeris ootus, et töötada tuleb palju ja hästi – palk... ei olnud ilmselt sugugi nii väga motiveeriv. Ettevõte alustas suure hooga, tuli kohale neid, kes otsisid tööd, kes tahtsid midagi teha, alguses oli väga põnev ja huvitav, aga inimesed pettusid peatselt – üks põhjus oligi vähene tasu tehtud töö eest ja teine – nad jäid justkui üksi.

Mis muudab töö meeldivaks? Rõõm. Algne õhin asendus muutuste ootusega, seejärel pettumusega. Pealegi juhtus paraku ka see, et ettevõtlik inimene haigestus, tema panus nõrgenes, ta oli mitu kuud «pildilt väljas», ettevõte tiksus palgaliste inimeste toel. Lisaks olid ettevõtjal ka teised ettevõtmised, mis võtsid tema ajast suure osa, seega ettevõttesse panustatud energia kuivas kokku. Sellepärast mindigi tema juurest mujale, kes tahab olla autos, kus puudub mootor?

Kõik, millesse panustad, kasvab

Kui panustad kümnesse kohta korraga, saab iga koht ainult natuke isiklikku energiat. Kui teed mitut asja, saab iga asi ainult piiratud hulga tähelepanu. Inimestega, kelle oled tööle võtnud, peaks tegelema kogu aeg, vahetpidamata. Kui olla kogu aeg «ära», siis ei jää töötajatele mingit tugipunkti. Nad ei tea, miks nad midagi teevad. Kui oled loonud ettevõtte, siis sellega tuleb tegeleda kogu aeg, vahetpidamata. Iga ettevõte on elusorganism, seda ei saa hüljata, isegi mõttes ei tohi olla soovi, et ma tahan temast lahti saada. Hülgamise mõte on juba nii kodeeritud, et see ei saa tekitada kasvamist, vaid asi hoopis tõmbub kokku, hakkab kahanema, jääb vinduma või kaob üldse.

Seega – kui keegi lahkus sealt, kus ta oli õhinaga alustanud, siis oli see asjade loomulik käik. Ei saanudki olla teisiti. Kes saaks oodata palgaliselt, et ta töötab ilma juhita ettevõttes? Iga vähegi endast lugupidav töötaja hakkab otsima muud võimalust ennast teostada. Ja see, et üks tubli inimene tahab teha midagi ise, on ometi täiesti ootuspärane ja peaks olema vägagi tervitatav.

Tema tegu võib pealtnäha paista isekas ja isegi väga vale, justkui idee vargus. Samas on sarnaseid ettevõtteid terve maailm täis. Nii et tärganud soov midagi ise teha ei ole tegelikult kuritegelik, vaid normaalne soov. Tuleks hoopis uhkust tunda, et sinu algne idee motiveeris kedagi tegema midagi täiesti uut oma elus ja astuma julget sammu, võib-olla seni julgeimat.

Kuna ettevõtja isiklik panus jäi nõrgaks, siis ei saa ta ka oodata, et maailm vastaks sellele kuidagi teisiti, vaid jah, tuleb vastu võtta selline asi nagu pettumus, kaotus ja solvumine. Solvumise taga on tuhat põhjust, väikest ja suurt, aga peamine põhjus on ikkagi inimese enda käitumismuster. Ei ole vaja muud, kui peeglisse vaadata, unustamata Universumi seadust: mitte maailm ei muuda sind, vaid sina muudad maailma. Inimesed käituvad sinuga täpselt nii, nagu oled esile kutsunud ise.

Hülgamisest

Aga lahendamata on selles loos mitu teemat, millest üks on hülgamine. Kui võtad oma ellu inimese, looma või olukorra, siis hülgamine tähendab eemaldumist, loobumist vastutusest. Kui lõpetad vastutamise olukorra eest, mille oled ise tekitanud, jäävad lahti kõik otsad, kõik teemad lahendamata.

Üks asi on suurte muudatuste toomine oma ellu, aga küsimus, mis see kaasa toob teistele? Kui mõelda, mis ja kes on su elus ja miks, siis saab muster selgemaks. Mispärast tuli see kogemus vastu võtta, et lahkus keegi, kes viis kaasa justkui midagi olulist? Sest sa ise olid selle kõik välja kutsunud, kõik. Seega – vaata veelkord peeglisse ja mõtle.

Aga solvumine muudab tähendust just nüüd – ei ole mõtet solvuda, solvud ju tegelikult iseenda peale. Inimene, kes sinu meelest ülekohtu põhjustas, on sinu tegemiste peegel. Las see toimunud asi nüüd jääb sinnapaika, seda enam muuta ei saa. Aga sihtide seadmisel tuleks ümber vaadata suhtumine asjadesse (ettevõte), soovidesse, mida tahad täita (looming ja teised tegevused) ning teha valikud nende vahel. Kui kõiki neid asjaolusid arvestada, siis jääb solvumisele õige vähe ruumi, sest tegemist on päris palju. Alusta juba täna!