Väikestest ülemustest kinniste Eesti meesteni: fotograafidest õed vallutavad turgu

Angela Blumkvist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Erakogu

Teevi ja Teesi Zeemann on kaksikutest fotograafid, kelle juurde pildistama minekuks peab aja panema samal päeval, kui rasedustest kahte triipu näitab. Eestis, kus fotograafe on sama palju kui metsas puid, on kaks õde vallutanud lapseootel emade südamed. Kes nad on ning kuidas nad oma piltidega nõnda edukaks on saanud?

Ootamatu edulugu

Õed Teevi ja Teesi on alati olnud väga lähedased ning tõsiasi, et kunagi ka koos töötama hakatakse, oli neile ammu iseenesest mõistetav. Kui paljud lapsed tahavad põhikoolis saada lauljaks, modelliks või rallisõitjaks, siis nemad teadsid, et tahavad tulevikus just fotograafiaga tegeleda. Gümnaasiumi lõpetades oli seega ainus loogiline samm astuda Tallinna Polütehnikumi fotograafia erialale. «Fotoõpe kestis sel ajal kaks aastat ning just teise õppeaasta alguses hakkas minul kujunema tõsisem huvi beebide pildistamise vastu,» räägib Teesi, «nii ma siis hakkasingi käe harjutamiseks Perekoolist värskeid vanemaid otsima, kes oma uue võsukese mulle pildistada tooksid.» Ja nii see pall veerema läks. Teevi otsustas umbes aastake hiljem spetsialiseeruda just beebiootuse valdkonnas. «See lihtsalt oli loogiline samm, sest beebiootuse- ja beebipildid käivad ikka käsikäes,» selgitab ta.

Teevil ja Teesil oli algusest peale siht silme ees – nad tahtsid teha oma asja ja teha seda väga hästi. Õed tunnistavad, et õppimist ja katsetamist oli palju. «Ühel hetkel kui broneeringute järjekorrad väga pikaks venisid ja ka juba mõned tuntumad Eesti emmed ühendust võtsid, siis teadsime, et hoog on sees ning aina suuremaks läheb. Sealt edasi hakkasid juba huvi tundma ka erinevad trükiväljaanded ning lõpuks televisioonini välja,» räägivad nad oma teekonnast.

Foto: Erakogu

Ebakindlad mehed ja tillukesed ülemused

Taoline pildistamine ei saa kindlasti lihtne olla, mõtlen ma endamisi. Fotograafidest õed ainult kinnitavad minu kahtlusi ning tunnistavad, et kõige suuremad väljakutsed on kannatlikkus, rahuliku meele säilitamine ning kindlameelsus. «Teatavasti ei tee pisikesed beebid seda, mida neile öeldakse, vaid just fotograaf on see, kes tillukese lapse vihjete ja märguannete põhjal oma edasisi toimingud otsustab,» tutvustab Teesi beebipiltide telgitaguseid. «Beebi ohutusest tähtsamat faktorit ei ole ning fotograaf ei tohi kindlasti proovida midagi sellist, milles ta kindel pole. Mõistagi ei saa üle ega ümber ka tehnilistest oskustest ning teadmistest. Vastsündinute fotograafiast on välja kasvanud täiesti omaette žanr, kus on olemas omad reeglid ja tavad. See käib nii beebi poseerimise kui ka valgustamise kohta.» Teesi tunnistab, et õppimist on palju ning väikeste ülemustega läheb pildistamine harva planeeritult.

Teevi nendib, et ka lapseootuse pildistamise puhul on tähtsaimaks faktoriks ema turvalisus ja mugavus ning fotograaf peab jälgima ja tunnetama igat poosi liikumises. «Eelkõige kehtib see õuesessioonide puhul, mis leiavad aset veidi ekstreemsemates asukohtades nagu näiteks Keila-Joal, kus leidub väga kivist ja ebatasast pinda,» hoiatab ta. Ilma naljata tunnistab noor fotograaf, et lapseootuse sessiooni puhul on paras katsumus ka meie keskmise Eesti mehe tagasihoidlikkus ja pildistamise pelgus. Teevi peab tihti pingutama mehe jaoks rohkem kui lapseootel ema jaoks: «Suur osa tulevastest isadest ei ole väga vaimustunud sessioonile tulemisest ning nad kipuvad esialgu olema üsna kinnised ja ebakindlad. Seega on minu töö luua kohe esimesest hetkest võimalikult personaalne, lõbus ja vaba õhkkond, et seda ebakindlust vähendada ja asjaosalisi protsessi nautima panna.»

Kas päevast päeva sarnaste piltide tegemine tegijaid ei väsita? Teevi sõnul on vastsündinute pildistamised tihtipeale naljakad ja ootamatud: «Näiteks saavad alatasa nii värsked vanemad kui ka fotograaf pissi ja kakaga kaetud. Või kui beebi teeb midagi esmakordselt ja vanemad seda varem näinud pole, mõni häälitsus, suur naeratus või silmad esimest korda laialt lahti. Need momendid jäävad ikka eredalt meelde.»

Foto: Erakogu

Eestis fotograafe kui metsas puid

Eesti-sugusel väikesel turul on meil fotograafe jalaga segada ning millegi erilisega silma paista on päris keeruline. Ka Teesi tunnistab, et kui nad fotokooli ajal ühes fotostuudios praktikal käisid, siis nende suureks meelehärmiks öeldi sealt, et Eestis ühele teemale spetsialiseerumine ära ei toida. «Nagu tänaseks näha on, siis seda nõuannet me kuulda ei võtnud. Vastupidi! Me leiame, et kui sa pühendud millelegi sada protsenti ja arendad ennast, õpid just selles valitud žanris, on edukus Eestis garanteeritud,» kinnitavad õed. «Meil on küll palju väga häid fotograafe, kuid suurem osa nendest tegeleb kõige fotografeerimisega (pere, pulm, tooted, lapseootus, üritused, vastsündinud jne). Võib-olla ongi just seetõttu konkurentsis raskem ellu jääda, sest kliendid võivad sattuda segadusse.» Kuna neil tööpuudust olnud ei ole, peab paljudele soovijatele ajapuuduse tõttu kahjuks ära ütlema, siis välismaa poole vaatamiseks vajadust pole tulnud. Küll aga satuvad üpris tihti just beebiootel naised välismaalt meie juurde. «Mitmed Soomes elavad eesti naised soovivad oma kõhukese just Teevi juures jäädvustada,» teab Teesi oma õe välismaistest klientidest rääkida.

Foto: Erakogu

Bioloogiline kell ja tulevik

Igapäevaselt lapseootel emade ja väikeste imikutega koos töötades võib juhtuda, et ka fotograafi bioloogiline kell kiiremini tööle hakkab. «Lapseisu tekkimisega on olukord selline, et kord tuleb, kord läheb,» vastab Teesi, «Me väga naudime vaadata beebiootel naiste sellist mõnusat rahulolu ning nende tillukeste beebide kaisutamist, kuid vahel saabki vist sellega oma isu just rahuldatud.»

Õed Zeemannid ei näe, et nende töö oleks kuidagi ajutine või ammenduv: «Nii kaugele, kui pilk näeb, soovime ainult areneda ja oma tööd veelgi paremini teha. Ilmselt kasvame mõne aastaga oma praegusest pisikeset stuudiost küll välja, aga see just tähendabki täiskäigul edasiminekut ja oma ambitsioonide realiseerimist.»

Kaks õde, suur kirg, säravad emad ja nööbisilmsed lapsed. Nende sotsiaalmeediat jälgides jääb vaid nõustuda: nii kaua, kuniks sünnib Eestis uusi ilmakodanikke, leitakse tee ka Zeemannite stuudiosse.

Foto: Erakogu
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles