Taimetark soovitab. Imeline aniis aitab eriti hästi külmetustega võidelda, tähtaniis aga leevendab seedehaigusi

FOTO: PantherMedia / Scanpix

Magus vürts aniis (Pimpinella anisum) on iidne maitsetaim, mida tunti ja armastati, hinnati kõrgelt ja kasutati laialdaselt. Pärit on ta Vahemeremaadest ja Lääne-Aasiast, looduslikult kasvab ka Egiptuses. Tänapäeval levinud kõikjal maailmas.

Aniis on sarikaliste sugukonda kuuluv üheaastane taim, mis võib kasvada kuni 60 cm kõrguseks, aga õrna taimena võib muutuda roomavaks. Juulis ja augustis tekivad talle tillukesed tähekujulised valged õied, neile järgnevad pruunid marjad, mis sisaldavad lagritsamaitselist aniisiõli.

Vanas Kreekas ja Roomas järgnes söömingutele alati aniis, mis oli kõhukorrastajana ja seedimist soodustavana hästi tuntud. Rooma sõjavägi viis aniisi Inglismaale, kus teda kasutati patjade täitena, et ära hoida halbu unenägusid. On teada, et inglise kuninga Edward IV voodipesu lõhnastati aniisiga, sest sellel on rahustav toime.

Aniisiseemned sisaldavad rikkalikult eeterlikku õli, mille üks komponent on trans-anetool, mis annab ka iseloomuliku lõhna. Õli koostis on tugevalt spasmolüütilise toimega, aga võib toimida ka ärritavalt, kui kasutada suuri koguseid või lahjendamata õli.

Traditsioonilises meditsiinis on aniisiseemneid kasutatud ammu. Need on põletikuvastase ja seenhaigusi tõrjuva toimega. Pikk ajalugu on seedimise soodustajana. Hippokrates soovitas aniisiga ravida hingamisteede haigusi, sest sel on röga lahtistav ja lima väljutav toime. Aniisiga on ravitud põskkoopapõletikke, külmetust, köha ja bronhiiti. Sobib hästi ka astmaatikutele. Iidsetest aegadest on ta tuntud ka kui hingeõhu värskendaja. Aniisimesi on tunnustatud kui kõhupuhituse vastane rohi. Arvatakse, et aniis tugevdab maksa, võitleb hepatiidi ja tsirroosiga ning usutakse, et aitab ka kasvajaid ennetada.

Lemmikvürts kulinaarias

Aniis on kogu maailma lemmik ja terve taim on söödav. Juurt võib süüa nagu köögivilja või kasutada salatites või teistes roogades. Aniisiseemneid lisatakse supile, magustoidule, hautisele, küpsetistele, kookidele, kommidele, liköörile – kindlasti teavad kõik absinti, perno’d, ouzot, anisette’i, pastis’d ja muskaatveini – kõigis neis on kindel komponent aniis, nagu ka Benediktiinis, Boonekampis ja Goldwasseris.

Aniisiseemneid võib lisada paljudesse toitudesse, nad tugevdavad tervist igal juhul. Ja aniisimesi aitab leevendada külmetushaiguste perioodil tekkinud vaevusi.

Aniisiseemneid müüakse pakendis, enne kasutamist tuleks nad uhmris purustada.

Välispidiselt võib õli olla nahka ärritav. Aniisi kasutamisel peaksid olema ettevaatlikud ka lapsed lapseootel naised, nagu iga tugevatoimeline vürts, võib see suurtes kogustes olla kahjulik.

Tähtaniis (Illicum verum)

Nimetatakse ka Ida aniisiks. Omavahel nad sugulased ei ole. Igihaljas tähtaniisipuu kuulub magnoolialiste sugukonda ja kasvab kuni 9 meetri kõrguseks. Kasvuala on Hiina ja India. Tema lehed on laiad ja õied kahvatukollased, vili on ebatavaliselt paksu roostevärvi koorega kaheksanurgeline täht. Tähed ongi seemnekaunad, mis võivad kasvada kuni 2,5 cm pikkuseks. Seemned asuvad nende kaunade sees. Kuigi erinevast sugukonnast, on Ida aniisil sarnane maitse, kuid tugevam.

Kasu tervisele

Tähtaniis on rahustav vürts, mis vähendab seedevaevusi ja lõdvestab seedimisprotsessil lihaseid, lõõgastab ja vähendab spasme, leevendab ja vähendab kõhugaase. Hiina meditsiinis kasutatakse reuma, seljavalu ja songa puhul.

Vastupidiselt aniisile on tähtaniis ohutu.

Kulinaarias kasutatatakse erinevate idapäraste linnu- ja loomalihatoitude juures, sageli aniisi asemel jookides ja magustoitudes. Kuid ei tohiks unustada, et tähtaniisi maitse on tugevam kui aniisiseemnetel.

Tähtaniis on saadaval tervete tähtedena, sektoritena või jahvatatud pulbrina, mis on vasekarva pruunikas. Tähed säilitavad maitse- ja õhukindlas nõus vähemalt aasta. 

Loe ka neid

Tagasi üles