Eesti naised räägivad: noorena mölla vene meestega, kuid lapsi saa eesti omaga!

Foto: Vida Press

Üldistamine ei ole alati aus ja õiglane, kuid sellegipoolest on eri rahvusest inimestel jooni, mis tugevamalt silma hakkavad. Seda ka suhetes, kus erinev kultuuritaust võib mõjutada, kui hästi partnerid omavahel klapivad. Eestis on üksjagu vene mehi, mistõttu on nii mõnelgi eestlannal omal kogemus olemas, mis vahe on suhelda lähemalt eesti või vene mehega. Uurisime naistelt, milliseid järeldusi on nad neist suhetest teinud.

Laura, 28:

«Ma arvan, et nii eesti kui vene mehel on omad plussid ja miinused suhte koha pealt. Vene mees on kindlasti temperamentsem, kuid samas ka hoolivam ja kirglikum, kui nii võib öelda.

Eks need isiksuseomadused sõltuvad ka inimesest endast, mitte rahvusest, kuid samas, vene rahvusest meeste suhtumine naisesse kindlasti erineb koduse kasvatuse poolest. Enamikel juhtudel on neid ju ka kasvatanud vene rahvusest ema. Kuna vene naised on üldjuhul võimukad ja teavad täpselt, mida tahavad, siis vene mehed on suhtes ehk püüdlikumad ja tähelepanelikumad. Seda nii juhu- kui püsisuhtes. Kõige lihtsam näide - lillede kinkimine - selleks ei pea olema vene mehe puhul tähtpäev või kui on, siis saad lilli ikka poole poetäie, mitte ühe õie.

Kui saad hakkama millegi mitte nii positiivsega, siis vene mehe reaktsioon on märkimisväärselt tuntavam. Eesti mees enamasti ei reageeri üldse ehk teeb näo, et kõik on korras, kuna eesti meest on kasvatatud nii, et ta emotsioone välja ei näitaks, sest see «pole mehele sobilik».

Seega, vene meestega suhteid on mul olnud vähem kui eesti rahvusest meestega, kuid mulle isiklikult on vene mehed rohkem sobinud. See kindlasti tuleneb ka minu enda temperamendist (ema suguvõsa pool on ka vene rahvust). Kui on sõda, siis on sõda ning kui rahu, siis rahu.»

Raili, 34:

«Mulle tundub, et vene mees on suhtes alati juhtivam pool, perepealik, kes ütleb naisele, millal, kus ja mida tegema peab, ja vene mees tihti väga selgelt ootab, et naine alistuks mehe tahtmisele. Võrreldes eesti mehega ei ole vene mees nõus lapsel mähkmeid vahetama, süüa tegema, pesu pesema, koristama - ta ootab, et naine selle osaga pereelust ise tegeleks ja on väga pettunud, kui koju jõudes on elamine segamine, laps röögib, söök pole valmis ja sussid välisukse juures ootamas.

Eesti mees on ses suhtes palju leplikum - enamasti aitab majapidamises ja tegeleb meelsasti lastega. Eesti mehe puhul ei imesta ma enam ammu, kui ta lapsepuhkusele jääb. Vene meest sama tegema saada on palju raskem. See nagu võtaks tüki ta eneseväärikusest ja pealikumainest.

Vene mehe jaoks on lai joon palju olulisem - uhke käekell, kullast kett ja Merzedes (luksusauto ikkagi) on talle palju olulisemad kui eesti mehele. Eesti mees läheb hea meelega perega nädalavahetuseks metsa telkima, vene mees tahab, et elu tema ümber kogu aeg keeks ja seega viib pere parem Stromkale grillima.

Samas on nii, et vene mehe lai joon paistab silma ka suhetes naistega - lilled, mis ta toob, ei ole mingid bussipeatuse lähedalt putkas krabatud kolm päeva tagasi närtsinud gerberad, vaid paari õie asemel toob ta pigem suure buketi, mis vaevuvaevu köögilauale vaasi mahub. Ka kingituste tegemisel on ta helde - kallihinnalised ehted, kingad ja nädalavahetused spaades on nende jaoks üsna loomulik naise hellitamise viis. Vene mees on kirglikum, kuid  suurem osa eesti mehi säilitab rahu ka kõige kriitilisematel hetkedel. Vene mees on mugav, eesti mees töökam - aitab naist meeleldi.

Komplimente teevad mu meelest mõlemad. Alguses rohkem, pärast ei märka enam keegi, kui ilusad su silmad on. Usaldaksin rohkem eesti meest, sest vene mehe kirglikkus võib ta teinekord päris kaugele elumerelainetele viia. Minu meelest ei ole vene mehed eriti truud ja valetavad ka rohkem, kui eesti mehed. Kokkuvõtvalt - vene mees on kirglik ja teeb kalleid kingitusi, kuid eesti mees hoiab oma pere rohkem, on abivalmis, toetav ja arvestav. Seega siit järeldus… noorena mölla vene meestega, kuid lapsi saa eesti omaga!»

Signe, 35:

«Olen olnud suhetes vene meestega. Esimesega oli väga viis - ta tegi kõik, mis tahtsin, aga kui purju jäi, hakkas kammima. Igast asjast võttis kinni ja muudkui hakkas pärima ja pärima. No ei lasknud vabalt olla. Jube, kus ta lobises ja ajas tühja juttu. Aga kui kaine oli, siis oli vait kui sukk ja tegi, mis tahtsin.

Teine vene noormees kandis mind kätel. Päriselt ka. Aga raske oli, sest ta ei osanud eesti keelt. Kogu aeg tundsin, et ei suuda end talle selgeks teha. Mina ei osanud ka hästi vene keelt ja ta rääkis vahel nii kiiresti, et ma ei saanud aru. Mingi hetk ma sain aru, et meie kultuurid on liiga erinevad. Juba see, kuidas ta rääkis oma perest ja isast, oli natuke hirmutav. Milline lugupidavus ja austus! Mina olin siis noor, aga tema rääkis juba perest ja lastest.

Hiljem olin suhtes veel kolmandagi vene mehega. Tema isa oli venelane ja ema eestlane. Väga lahe pere oli, aga seal oli kohe tuntav, et poeg on peres hellik ja tütar vaadaku ise, kuidas hakkama saab. Miks temaga midagi välja ei tulnud, oli ka vast see kontrollivajadus. Millegipärast olid nad kõik väga suure kontrollivajadusega, kuigi austus on suhtes ka olemas. Eesti mehed lasevad hingata ja tahavad ise ka seda. Eestlased oskavad hinnata rahu ja vaikust. Vene meestel on koguaeg «meie teema», oleme igal pool koos. Venelastel on selle kohta ka oma väljend: «Meil on kõik meie», mis vene keeles kõlab paremini.

Mulle sobib vist eesti mees rohkem, kuna olen ise väga liikuv. Kui mu kõrval oleks üks samasugune, siis see ei lõpeks hästi, ma arvan. Minu eesti mehe tuimus tuimus tasakaalustab meid.

Kui tahad rahulikku isa lastele, võta eesti mees, aga kui möllu ja särtsu, siis vene mees. Aga kui on tõeline armastus, siis hoiavad sind mõlemad. Lihtsalt eesti mees ei oska seda näidata, vaid vahel harva kukub välja, ja siis on mitmeks aastaks rahu maa peal. Naisel tuleb ise see hetk ära tabada, et nüüd just oligi see romantiline hetk.»

Kati, 33:

«Mul on olnud pikem suhe kahe vene mehega ning tuleb märkida, et mõlema jaoks on emakuju olnud väga oluline. Erinevalt eesti meestest austavad nad oma ema palju rohkem, tundub mulle. Aga kontrollivamad on nad kindlasti ka, kodus ikka peab maksma mehe sõna - see tekitas palju tülisid.

See ütlus aga, et vene mees on voodis kuidagi kirglikum, küll paika ei pea. Kõige kirglikum seks on mul olnud ikka eesti meestega (kusjuures, ka võrreldes teiste rahvuste esindajatega).»

Siiri, 39:

«Mul on kunagi vene poiss-sõber, kui ma olin 20. Ta korraldas klassikalisi kohtinguid - viis mere äärde jalutama ja korraldas piknikku või viis teatrisse. See oli noore poisi puhul nii ilus ja armas, ta kohtles mind ülima respektiga ja kui me näiteks läksime ööklubisse, siis ta ei jätnud mind kunagi üksi ja tutvustas mind kõigile sõpradele.

Ma tundsin end temaga koos olles parema inimesena. Kui ma aru sain, et tema tunded on tõsised, siis ma otsustasin ta maha jätta, et mitte anda talle valelootusi, sest olgugi, et mul polnud talle midagi ette heita, suuri tundeid minus siiski ei tekkinud. Kahju, kui tagantjärele mõelda. Ta oli väga eluterve, ambitsioonikas ja avatud meelega intelligentne isiksus. Olen mõelnud, et võib-olla hoidis mind tagasi isa kunagine hurjutamine, et ärgu ma neegri või venelasega üle ukseläve astugu.»

Mai, 33:

«Tutvusin ühe väga ilusa ja intelligentse vene mehega, kui olin 25. Esialgu näis ta nagu prints valgel hobusel – tõi lilli, tegi komplimente ja oli muidu hoolitsev ja tore. Sellegipoolest kripeldas mul hinges pidev kahtlus, et midagi on valesti. Sõbrannad veel ütlesid, et ma mõtlen üle ja olen paranoiline. Üks hetk aga tuligi välja, et tal on veel pruute ja ta tunnistas mulle ka lõpuks ausalt, et ta ei taha minuga niimoodi käituda.

Ma ikkagi ütleks, et vene mees on palju kirglikum ja galantsem, kuid ka petab suurema tõenäosusega. See on küll suur üldistus, kuid temperament on vene meestel ikka teine, kui jahedatel ja külmadel eesti meestel.»