Nõrgem sugupool? Teadus kinnitab, et naised on igas mõttes tugevamad kui mehed

FOTO: PantherMedia / Scanpix

Füüsilist tugevust saab defineerida mitmel moel ning kui vaadata asja tõsiselt, siis pulbitsevad naised jõust, mida isegi teadlased veel täielikult ei mõista.

Nimelt on teadlased kindlaks teinud, et naised on paremad ellujääjad kui mehed ja mis veelgi olulisem – me oleme sellisena sündinud. «Praktiliselt igas vanuses paistavad naised paremini ellu jäävat kui mehed,» ütleb Alabama ülikooli teadlane Steven Austad, kes on kaks aastakümmet uurinud üht kõige vähem mõistetumat bioloogiafakti: miks naised elavad kauem kui mehed. Tema andmestikud näitavad, et igal ajastul ja kõikjal üle maailma elavad naised keskmiselt viis-kuus aastat meestest kauem.

Miks see nii on? Austad kirjeldab naiste ellujäämisvõimekust järgmiste sõnadega: jõulisus, sitkus ja jõud. Ta purustab stereotüübi nõrgemast sugupoolest. Oleme ju kõik kuulnud, miks me nõrgemad oleme: meil olla vähem ülakehajõudu, naised on meestest 15 sentimeetrit lühemad ning meil on küll jõud, kuid me ise ütleme, et see on pigem emotsionaalne ja intellektuaalne. Austad aga usub, et see pole sugugi nii ning tema meelest peitub pikaealisuse saladus just naissoos. Eriti just kõrges vanuses on selgelt näha, kuidas naised on ellujääjad – 43 inimesest, kes praegu on maailmas vanemad kui 110 aastat, on 42 naised.

Ometi on väga vähe teaduslikku infot, mis seda fenomeni seletaks, teadlased aga arvavad, et me mitte ei kasva ellujääjateks, vaid oleme juba sündides meestest tugevamad. Näiteks näitab statistika, et suurema tõenäosusega jäävad elama tüdrukbeebid – poistel on suurem oht surra. Edasises elus on naised paremini kaitstud südameveresoonkonna haiguste eest ning ka muud haigused paistavad meid meestest vähem kimbutavat.

Paljusid asju saab põhjendada ka sotsiaalse käitumisega – näiteks pöörduvad naised rohkem arstide poole, meestel aga on ebatervislikum toidulaud ja ohtlikumad ametid. Ometi on Austad veendunud, et loodus mängib ellujäämises siiski suurt rolli. Ning teadlased usuvad, et evolutsiooniliselt on üks suur põhjus tõenäoliselt see, et naised peavad lapsi kandma, sünnitama ja imetama – ning see on üks raskemaid asju, mida inimkeha läbi peab elama.

Tagasi üles