Miks ei tohiks joogi sisse sidrunit panna?

FOTO: Vida Press

Sidruniviil lisab teele, veele, limonaadile või ka õllele mõnusat hapukat maitset ja seda kasutatakse jookide lisandina väga laialdaselt. Räpases baaris pole see tegelikult üldse hea mõte.

Juba 2007. aastal avaldati väljaandes Journal of Environmental Health uuring, milles vaadati, kas restoranides ja baarides joogi sisse lisatud sidrunid on viiruste ja bakteritega saastunud. Tulemused olid häirivad, kirjutab Mashed. Teadlased kogusid 43 külastusega 21 erinevast toitlustusettevõttest kokku 76 sidruniviilu, millest 70 protsendil kasvas potentsiaalsete haigusetekitajatega mikroobe sidruni koorel või viljalihal.

Selle teema võtsid 2017. aastal uuesti üles Clemsoni Ülikooli teadlased, kes tahtsid välja selgitada, mis seda saastumist põhjustab. Peamiselt on selles süüdi pesemata käed, lõikelauad ja söögiriistad. Uurijad leidsid, et kui kätel on kolibakter ja sellega katsutakse märga sidrunit, siis kandub see sajaprotsendiliselt edasi. Kui katsutakse kuiva sidrunit, siis kandub see edasi 30 protsendil juhtudest. Kui sageli on aga sidrun tegelikult kuiv, kui seda lahti lõigatakse ja joogi sisse pistetakse?

Teadlaste selgitusel hakkab kolibakter toatemperatuuril kiiresti edasi arenema, mistõttu tasub eelkõige hoiduda lahtilõigatud sidruniviilude kausikestest, kust igaüks käib ise oma joogi sisse sidrunit võtmas.

Tõenäosus, et alkohol joogis kolibakteri tapaks, on kahjuks väike. Uuringud on näidanud, et suurem osa bakteritest elab edukalt edasi ka 86-promillises tekiilas.

Kui sa märkad baaris, et teenindaja võtab sidruniviile palja käega, siis on see märk, et võiksid enda joogis sidrunist keelduda - tõenäoliselt ei osata sealses asutuses hügieenireegleid täita ja tekib oht kõhutõppe jääda.

Muidugi pole haigestumine alati kindel ka siis, kui sööd saastunud sidrunit, sest tugev immuunsüsteem saab sellest jagu. Ohus on pigem need, kelle immuunsus on mingil põhjusel kas ajutiselt või alaliselt nõrgem.

Tagasi üles