Taimetark soovitab. Vürtside kuninganna kardemon, «1001 öö muinasjutu» armurohi

Kardemoniseemned

FOTO: Vida Press

Pimedal jõulukuul igatseb inimene valgust ja... vürtse. Miks muidu valmistatakse meeleldi hõõgveini ehk glögi ja piparkooke, vürtsiseid keekse, särtsuvaid lihatoite ja marinaade just detsembris. Vürtsid lisavad elule vürtsi. Üks jõuluküpsetiste ja jookide maitsesegude tähtsamaid komponente on rikkaliku aroomiga soojendav ja mõnus kardemon. 

Harilik kardemon (Elettaria cardamomum) on ingveriliste sugukonda kuuluv mitmeaastane troopiline rohttaim, mis pärineb Indiast. Looduslikult kasvab ta Ees-Indias Malabari ranniku soojades ja niisketes mäestikumetsades ning Sri Lankal.

Malabari rannikule jõudsid eurooplastest esimesena portugallased, algas kaubavahetus ja ka vürtside väljavedu Lähis-Itta ja Vahemeremaadesse, mistõttu Malabari hakati kutsuma Piprarannikuks. 1790. aastast läks Malabari rannik Brittide valdusse.

Loodusest korjatakse kardemoni (mida kohalikud indialased nimetavad elettariks) tõenäoliselt jätkuvalt, ja see pole sugugi lihtne tegevus, aga alates 19. sajandist kasvatatakse teda kardemoniaedades Indias, Malaisias, Indoneesias Jaaval, Lääne-India saartel ja Guatemalas.

Indo-Hiina mägede kardemoni mainitakse juba vanades sanskritieelsetes tekstides. Egiptuse suurlinnas Aleksandrias, tähtsas ida-lääne kaubanduse sõlmpunktis märgiti aastal 180 e.m.a. kardemoni tollitavate kaupade loetelus kui Indiast pärit vürtsi.

Kasvamine ja kasutamine

Kardemoni roomavast risoomist kasvab 2-3 m kõrgune võrse, millele maa lähedal ilmuvad horisontaalsed, kuni 0,5 m pikkused õisikuvarred, nende otsas pöörises valmivad viljad, kolmekambrilised kuprad, millest iga osa sisaldab 4-8 pruuni, krimpsus ja nurgelist paari nööpnõelapea suurust seemet. Erinevatel aegadel küpsevad kuprad korjatakse ükshaaval veel toorena, enne kui seemned jõuavad välja pudeneda. Kuprad sorditakse sõelte abil suuruse järgi ja siis käsitsi värvuse järgi. Parimaks peetakse malabari kardemoni, mille kuprad on lühikesed ja täidlased.

Vürtsina on tähtsad ainult seemned, need sisaldavad eeterlikke õlisid. Hea kvaliteediga seemned on pruunikasmustad, pisut kleepuvad ja aromaatsed. Kasutamisel tuleks avada kaun, eemaldada seemned ja need uhmris purustada. Kasutada kohe, sest seismisel aroom kaob. Jahvatatud kardemoni ostes saate suhteliselt väärtusetu maitseaine, millest on kadunud kogu tegelik vürtsikus.

Kardemon on aga ka väga vana kultuurtaim. Aastal 720 eKr asus Eufrati jõe kallastel Babüloni linn, kuhu kuningas Nebukadnetser II laskis rajada kuulsad Babüloni rippuvad aiad, pühendades need oma armastatud naisele Amitale, kes oli pärit Pärsiast, et leevendada tema koduigatsust. Aedadest kujunes üks seitsmest maailmaimest, ja seal kasvatati ka kardemoni. Sealt ehk pärineb iidne Lähis-Ida vanasõna: vaene mees loobub pigem oma leivast kui igapäevasest kardemonist. Põhjus lihtne: kardemon jahutab keha ja Mesopotaamia palava päikese all oli see tõeline õnnistus.

Kardemoni kupraid koos seemnetega kasutatakse toiduvürtsina juba iidsetest aegadest. See oli kallis ja haruldane maitseaine. Mitte asjata ei nimetata teda vürtside kuningannaks, musta pipra ja ingveri kõrval on ta idamaades üks tähtsamaid, samuti ka üks hinnalisemaid, temast kallimad on vaid safran ja vanill.

Väärikas ajalugu

Lähis-Ida kombe kohaselt pakutakse kallile külalisele kardemoniga kohvi ka tänapäeval, kohvile lisatakse paar-kolm purustatud kardemoniseemet, mida on eelnevalt leotatud. Lähis-Idas on kardemoniga maitsestatud kohv külalislahkuse sümbol, sest kardemon on üks kallimaid maitseaineid safrani ja vanilli järel.

Vanas Kreekas ja Roomas teati ja tunti tema häid omadusi alates viiendast sajandist e.m.a., näiteks soovitas Rooma kulinaar Apicius leevendada kardemoniseemnetega ülesöömisest tulenevad kõhuhädasid. Egiptuses tunti kardemoni kindlasti juba aastal 176, sellega maksti isegi makse. Plinius Vanema kirjapandust selgub, et Niiluse deltas Mendesi linnas valmistati kardemoni sisaldavaid kvaliteetseid kosmeetikavahendeid. Vanad egiptlased närisid seemneid hammaste valgendamise eesmärgil ja hingeõhu värskendamiseks.

Euroopasse jõudis kardemon arvatavasti pärast Aleksander Suure ristiretki. Keskajal tunti teda eelkõige armurohuna ja ka südant tugevdava ravimina. Dioskorides uskus, et seemned aitavad lihaskrampe leevendada ja köha ravida. Jahvatatud ja meega segatud kardemon nahale määrituna ravis verevalumeid. Keskajal valmistati armurõõme suurendavat jooki (hipocras), mis sisaldas kardemoni, koriandrit, vürtsnelki, ingverit ja kaneeli, seda pakuti pulmades.

Põhja-Euroopasse jõudis kardemon 13. sajandil. Mitmeid kordi mainitakse teda «1001 öö muinasjuttudes» kui tõhusat armurohtu. Üleüldiselt tunti kardemoni kui kindlat vahendit seksuaalse külmuse ja impotentsuse vastu.

Kardemon tervise heaks

Kardemoniseemnetest destilleeritud õli on hinnatud ja kasutatud ammustest aegadest kui sensuaalsust suurendavat komponenti kreemides, lõhnaõlides ja määretes. Lõhn mõjutab tundemeeli, äratab mälestusi kaugetest idamaadest, tekitab igatsust, toob leevendust stressis olijale, annab hingele pidet.

Emotsioonide tasandil tähistab kardemon selgust, eesmärgikindlust, motivatsiooni, otsusekindlust, entusiasmi ja julgust.

Hiina ja India meditsiinis on kardemoniõli kasutatud üle 3000 aasta. Õli koostisained parandavad vereringet, soojendavad ja leevendavad lihasvalusid ja -pinget, tõstavad toonust, leevendavad seedeelundite spasme.

Traditsioonilises india arstiteaduses on kasutatud kardemoni astma, brohniidi, neerukivide ja anoreksia ravis.

Kardemoniseemneid sisaldavad mitmed kõhuhädasid ja isutust parandavad rohud.  Kardemoni-ingveritee aitab iivelduse vastu.  Stressist põhjustatud peavalu korral tilgutatakse paar tilka taskurätikusse ja hingatakse seda sisse.

Häid tulemusi on saadud kardemoniseemnetest tsöliaakia (krooniline kõhulahtisus) ravis. Igasuguse täisterajahu sisse nii putrude kui küpsetiste valmistamisel soovitatakse panna veidi purustatud seemneid ja seedimisprotsess on kohe valutum, kui teemaks on gluteen ja selle talumatus.

Ka aitavad kardemoniseemned hoida madalal kolesteroolitaset, kui neid mõõdukalt ja regulaarselt väheses koguses toidu sees tarvitada.

Kardemon köögis

Maitseainena on ta kindlasti omal kohal idamaiste toitude maitsebuketis, sellega maitsestatakse lihatoite, küpsetisi, puuviljasalateid, magustoite, kuumi jooke. Ka lassi ehk jogurtijook ja Garam masala ehk Põhja-India maitseainesegu sisaldavad kardemoni, koos vürtsköömne, koriandri, musta pipra, vürtsnelgi, loorberi ja kaneeliga.

Kaug-Ida rahvusköögis on ta populaarne maitseaine. Skandinaaviamaades armastatakse kardemoniseemneid lisada õunapirukale, saiadesse ja kuklitesse, leivataignasse, Hollandis kuulsatesse tuuleveski küpsistesse, ka heeringa ja kurkide marinaadile. Kardemon annab eksootilise maitse kanale, loomalihale ja maguskartulile.

Hoiatus. Kardemoniõli võib sisaldada tundlikku nahka ärritavaid komponente, seda ei tohi kasutada lahjendamata kujul. Kõrge vererõhu, südamehäirete või langetõve all kannatajad peaksid olema ettevaatlikud kardemoni kasutades. Suurtes annustes seespidiselt manustamine kahjustab tervist. 

Loe ka neid

Tagasi üles