VIDEO! Trenni stressi tapma! Mida 90% meestest trennis valesti teeb?

  • Mis trenn pühib minema pinged nii peast kui lihastest?
  • Mida 90% meestest trennis valesti teeb?

Aasta algus on raske. Stressi on külluses, aga energia otsas. Enne uutele vallutustele edasi liikumist tasub esmalt maha laadida vanad pinged kehas ja meeles. Verve on treening, mis loodud sind just stressi küüsist päästma. Teeme proovi, kas see lubadus ka vett peab.

«Lähen trenni stressi maandama ja uut energiat saama!» Niimoodi mõtlemises pole midagi uut. Kuid trenn, kus seda teha, võib uus olla küll – Verve tund jõudis Eestisse alles äsja, selle aasta alguses.

Igasugune liikumine mõjub meie kehale tegelikult hästi. Pärast trennisaalis rahmeldamist tunneme end alati paremini, reipamana ning õnnelikumana. Keha, meel ja murekoorem näib korrapealt kergem. Tuju tõuseb ja ideedele kasvavad taas tiivad, et kõrgemale lennata.

Verve treening. Rahustab närve ja venitab lihaseid.

FOTO: Sander Ilvest

Lähedalt vaadates tulevad aga esile ka pooltoonid: iga liikumine peegeldub kehas erinevalt. Leidub neidki, mis stressi salamisi juurde toovad ning emotsioonide skaalas tormi tekitavad.

Keha koondab stressi jäikadesse lihastesse, meel kramplikesse mõttemustritesse. Mõlemad saab trennis taas elastseks venitada ja vabaks lasta.

Tasakaal, sisemine rahu, eneseusaldus ja kehatunnetus ei ole mõni tore lisahüve, mida sportlik inimene võiks püüda. See on vundament, millele rajada mis tahes sportlik sooritus. Verve treeningu filosoofia tugineb just sellele teadmisele. Kui inimene trennis vabaneb, kasvab tema eneseusk ja energiatase. Treening pole sündinud mõnes maailmakuulsas spordilaboris, vaid meie naabrite juures Riias DCH Studijas. Verve looja on Baltimaade fitnessiguru Ralfs Umpanis. Lätis on trennisuund laineid löönud juba viis võidukat aastat ning nüüd saavad sellega tutvust teha ka Eesti trennisõbrad. Tõsi, esialgu küll vaid üksikutes klubides.

Arter läks asja uurima Kristiine MyFintessi avatud näidistundi. Lähtepositsioon oli paljutõotav: trennipäev maandus ülitiheda töönädala järgsele laupäevale. Niisiis oli stressi, mida maandada, mul tol hetkel tõesti uhkesti üle pea. Samuti olin ma lihtsalt väsinud ja ka füüsiline ületreening andis siit-sealt valusasti tunda.

Verve kohta räägivad asjatundjad, et esimene asi, mida sa siit tunnist võidad, ongi närve rahustav mõju. Keha koondab stressi jäikadesse lihastesse, meel kramplikesse mõttemustritesse. Mõlemad saab siin tunnis taas elastseks venitada ja vabaks lasta.

«See tund pakub tegelikult kaht asja: emotsionaalselt maandab stressi ja pakub sügavat lõõgastust, füüsilise poole pealt aga töötame palju liikuvusega. Nii et see on dünaamilisem kui teised keha-meele tunnid,» selgitab mulle tunni sisu DCH Studija treener Kaspars Ozoliņš. «Me ei sukeldu siin sügavale joogasse, ei suru peale mingit spetsiifilist tehnikat, vaid avardame keha liikumisvõimalusi. Siin tunnis on palju venitusi ja süvalihaste tööd.»

Hoogne voolamine

Teeme siis proovi! Olen paljajalu matil ja avastamiseks valmis. Pea on stressist paks ja lihased hiljutistest intensiivsetest jõutreeningutest kõvad nagu traadid. Ning nagu normaalne eestlane ikka, täiesti esimest korda, täiesti ennekuulmatus tunnis ma ennast mugavalt ei tunne.

Meeleolu on keha-meele tundidele omaselt rahulik, kuid asi läheb siiski ootamatult tempokalt käima. Liikumised on plastilised ja vahelduvad ruttu. Usun, et edaspidi mõjuvad sellised voogamised ja lainetamised mulle väga vabastavalt ja lõõgastavalt… Esimesel katsel läheb küll kogu aur sellele, et paadis püsida ja asjale üldse pihta saada. Mõnus on siiski.

Tuttavad joogaelemendid on justkui lühemateks liigutusteks hakitud ja pikad staatilised hoiud asendatud dünaamiliste liikumistega. Ehk tunnis sa justkui voolad muusikaga kaasa. Keerukat siiski midagi ei ole – ei füüsiliselt väljakutsuvaid harjutusi ega sassi minna võivaid samme.

Verve treening. Esiplaanil DCH Studija treener Andris Īviņš

FOTO: Sander Ilvest

«Ma armastan selle tunni juures kogu seda tunnet, mis kannab sind algusest lõpuni, soojendusest lõõgastuseni,» ütleb treener Andris Īviņš emotsionaalselt. «See puhastab pead ja taastab lihaste liikuvuse, teeme siin väga palju taastavaid venitusi.»

Laisa venitaja elupäästja

Mina treenin ilmselt nagu keskmine inimene: pingutada on mulle lihtsam kui venitada. Ma tean, et peaks, ning mulle meeldib olla painduv, aga… vahel lihtsalt kuidagi ei viitsi! Ja aega ka pole, elutempo hingab kuklasse ja iga kasutatud minut peaks justkui täie eest tagasi teenima. Verve tund on minusugusele hea päästerõngas, kuna venitamine toimub siin hea emotsiooni lainel, saad kogu kasu kätte meelelahutusega pooleks. Lõbu – selleks ikka aega leiab!

«Meestele ei meeldi venitada, ma ütleksin, et 90 protsenti neist viilib,» räägib Kaspars. «Sest kui sa teed lihastreeningut, siis muskel kasvab. Kasu on kohe näha. Aga kui sa venitad, ei toimu mitte midagi nähtavat, sa muutud lihtsalt painduvamaks. Kuid me vajame venitusi, et hiljem jõutrennis paremini hakkama saada. Kui sa oled venitanud ja painduv, suudad sa tõsta rohkem raskusi!»

Treeningu liikumised on plastilised, aga üldse mitte naiselikud või graatsilised, lausa vastupidi. Mehed tunnis näivad kuidagi eriti omas elemendis olevat. «See ongi tund, mis avab igaühe sees võimaluse liikuda endale kõige omasemal moel,» nendib Andris. «Naised teevad seda voolavamalt ja mehed jõulisemalt, aga mõlemad teevad õigesti, saavad oma keha jaoks väga kasuliku trenni.»

Verve treening. Joogaelemendid on ühendatud liikuvaks treeninguks, mis inspireeritud suurel määral ka kaasaegsest vabast tantsust.

FOTO: Sander Ilvest

Nüüdisaegne tants ilma tantsimiseta

Mind intrigeeris eelnevas tutvustuses uue treeningu seos nüüdisaegse vaba tantsuga. Kõik need põrandatehnikad ja moderntantsu maailm on ju nii põnevad! Ootan väikese elevusega, millal siis tantsuks Läheb. Ei lähegi! «Oleme leidnud inspiratsiooni kaasaegsest tantsust. Kuid Verve tunnis ei pea sa kunagi tegelikult tantsima,» naerab Kaspars. Tema sõnul pruugib trennist rääkides vaid tantsu mainida, kui suurem osa mehi põgeneb kabuhirmus. Sest härrad tahavad trenni teha nagu kunnid: olla head, olla asjast üle. Keerukas tantsumaailmas see niisama lihtsalt ei õnnestu, nii ongi targu kõik tehnilised elemendid siit tunnist eemaldatud.

Sama kehtib jooga kohta. Pole ainsatki keskendumist nõudvat balansseerimisasendit, raskemat tasakaalu- ega jõunumbrit. Füüsiliselt see tund suurt pingutust ei nõua.

«See on hea lähtekoht algajale, et oma keha liikuma saada,» ütlevad treenerid. «See on väga hea täiendus ükskõik mis tasemel harrastaja trenniplaani. Taastav mõju on väga tugev nii vaimselt kui füüsiliselt. Üks füsioterapeut just andis meile tagasisidet: «Oi, te võtsite mu töö ära! Enesetunne on nagu pärast massaaži.»»

Esimese hooga on kohati raske pihta saada, mis eesmärgil see rullimine ja sirutamine siin täpselt toimub ja mida sulle õigupoolest annab. Mäslevad mõtted peas rahunevad aga üllatavalt ruttu. Ega eriti pole ka aega oma mõtteid mõelda ka, kui ühisest voolust maha jääda ei taha. Eraldi teema on muusika – see on nii mõnus, et kuulaks niisamagi! «Muusika on kujundatud käsikäes trenni energeetikaga,» selgitab Kaspars. «Kord kannab see sind kõrgele ja viib energia üles, siis jälle langetab pulsi ja rahustab, kõik toimub inimesele omases ja hästi loomulikus rütmis. Pärast tundi on su keha õhkkerge ja meel vaba.»

Mina päris zen’i lainetel minema hõljuda ei saa, sest pean olema suuteline midagi oma kogemusest pärast ka kirja panema. Kuid ei saa salata: kiusatus on suur! Mul pole vaja sisendada endale sisemist rahu ega head enesetunnet, lõõgastus rullib lainetena üle minu ja elu tundub lihtsalt lill. Lihastes toimub aga midagi päris imelist – venitamistöö on olnud pikk ja põhjalik. Nii painduva, pehme ja kergena pole ma end ammu tundnud! Eriti tajutav on vabanemistunne õlavöötmes, alaseljas ja reielihastes, kuhu mul on kombeks oma stressi salvestada. Seal pole enam piiskagi pinget minu heaolu segamas. Jah, ma olen valmis mõnda võluvasse Eesti väikelinna sõitma, et seda elamust taas kogeda.

Loe ka neid

Tagasi üles