Päästeamet mures: väikelastega juhtub liiga palju õnnetusi

Foto: Vida Press

Päästeamet osaleb eeskujukampaanias «Aga Mina» sõnumiga «Aga mina teen kodu ohutuks». Päästeamet kutsub lapsevanemaid üles pöörama rohkem tähelepanu kodus valitsevatele ohtudele, just lapsevanema roll on luua lapsele ohutu kodu, kus kasvada suureks.

Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Kairet Kõljalg ütleb, et lastele tuleb kodus ja selle ümbruses valitsevatest ohtudest rääkida. «Ühtpidi on see oluline seepärast, et vanem ise koduseid riske hindaks, vajadusel minimeeriks, ja teisalt laste ohutusteadmiste tõstmiseks - kui laps teab, mis ohtu tekitab, siis oskab ta sellest eemale hoida. Lastega tuleks rääkida ka õnnetuse korral käitumisest, tihtipeale piisab sellest, kui laps teab hädaabinumbrit, oskab sinna helistada, teab et õnnetuse korral tuleb ohukoldest lahkuda ja alati teavitada vanemaid või täiskasvanut,» õpetab Kõljalg.

Päästjatel on üha rohkem selliseid sündmuseid, mida saab liigitada koduohutuse alla. Need on  sündmused,  mis toimuvad  kodus või selle ümbruses, näiteks kukkumised ja mürgistused. Kõige sagedamini satuvad lastest õnnetusse just väikelapsed, vanuses kuni 4. eluaastani.

«Lastega seotud väljakutsed on enamasti sellised, kus laps on kodus luku taha jäänud, näiteks lukustanud end vannituppa ja seal on lapsele kättesaadavas kohas kodukeemia,» ütleb Kõljalg. «Mürgistuste tagajärjel vajab arstiabi aastas umbes 300 väikelast. Probleemiks on ka väikelaste kukkumised, enamasti on need seotud laste akna peal kõõlumisega. Akna ees võiks olla kaitseriiv, et väikelaps ei saaks ise seda lahti teha. Mõistlik oleks ka mööblit akna alla mitte paigutada.»

Kui kodu on muudetud turvaliseks ja lastele on ohtudest räägitud, ei tohi ära unustada vanemlikku järelevalvet, eriti väikeste laste puhul. Liigagi sageli juhtuvad lastega õnnetused siis, kui vanemad on nad omapäi jätnud.