Tallinna mees Ain Suurhans (56) kurtis, et ei saa häälepaelte kontrollimiseks enne suve lõppu spetsialisti juurde aega ning ainus lahendus on kallis erakliinik.
Patsient: vastuvõtusüsteem on haige
11. mai 2011, 08:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taksojuhiametit pidav Suurhans rääkis, et märtsis läks tal hääl ära, mille peale määras perearst antibiootikumikuuri ning pärast seda hääl taastus. Ent vaid paariks nädalaks. Taas perearsti külastades suunas tohter mehe kurguarstile, kelle juurde aja saamisega probleeme ei tekkinud.
«Läksin kurguarsti juurde, ta vaatas häälepaelad üle ja ütles, et teil on häälepaeltega probleem, seal on mingid asjad peal. Et meil on Tallinnas olemas üks spetsialist, kes tegeleb häälepaeltega ja lõikab, et ma suunan teid tema juurde,» kirjeldas Suurhans.
Aega pole
Kurguarst andiski saatekirja Põhja-Eesti regionaalhaigla kõrva-nina-kurguhaiguste arsti Kristel Kallingu juurde. Püüdes aga saada häälepaeltega tegeleva spetsialisti vastuvõtule, selgus, et enne suve lõppu pole see võimalik, kui siiski. Helistades registratuuri üldnumbrile, sai mees vastuse, et juulis arst puhkab ning augustiks pole ajad veel tulnud ehk et graafikut pole veel tehtud.
«Siis ma helistasin Tartu kõrvakliinikusse ja seal oleks saanud tasuta vastuvõtu juuli lõpus,» kirjeldas mees oma mitmeid telefonikõnesid.
Ta proovis veel aega saada ka Tallinnas nina-kõrva-kurguhaiguste kliinikusse, kuid sealgi oli esimene haigekassa rahastatud aeg juuli lõpuks.
Ainus võimalus varem arstile saada oleks tasuline vastuvõtt. Näiteks oleks Suurhans saanud mai lõpus tasulise vastuvõtuaja Tartus tegutsevasse erakliinikusse Medex.
«See on tegelikult täielik jama! Hääl on nii tähtis asi, ja kuna ma iga päev pean seda kasutama, siis elada nüüd veel kolm kuud, et siis ehk augustis või juuli lõpus arsti juurde saada, see tundus mulle täiesti absurdne,» oli Suurhans nördinud.
Soovitus erakliinikusse
Mees lisas: «Siis ma rääkisin oma perearstiga, et mida ta soovitab ja tema soovitas uurida, kas doktor Kalling ei võta vastu ka erakliinikus Fertilitas. Ja ma avastasin, et tal ongi seal üks vastuvõtt nädalas ja saingi sinna aja 17. maiks,» rääkis ta. Fertilitases aga maksab eriarsti konsultatsioon 29,4 eurot (460 krooni).
«Kindlasti üks kord tuleb seal ära käia, aga ma loodan, et kui on vaja rohkem käia, siis haigekassa kompenseerib,» märkis Suurhans. «Loomulikult olen ma nõus tervise eest maksma, aga see muutub pikapeale väga kurnavaks.»
Mees rääkis, et praegu ei tea ta täpselt isegi, kui tõsine probleem tal häälepaeltega on või kui tihedaid arstikülastusi see eeldab ning kas häälepaelte korda saamiseks on vaja ka lõikust.
«Ega mina neid arste absoluutselt ei süüdista, minu arust on see süsteem haige,» ütles Suurhans. Ta osutas, et kõik arstid, kellega ta siiani on pidanud suhtlema, on olnud äärmiselt meeldivad ja head.
Kommentaar
Tiiu Rudov
haigekassa tervishoiu spetsialist:
Ravijärjekorra pikkus on erialadel ja raviasutustes erinev. Arstile pääsu ootavate isikute üldarvu suurenemine, mida näitab meie statistika, ei tähenda ilmtingimata, et järjekorrad üldiselt on pikenenud, hinnata tuleb ka järjekorda panemise põhjuseid.
Üks põhjusi on, et suurenenud on patsientide arv, kes soovivad minna kindla arsti juurde. Ka on järjekorrad pikenenud seetõttu, et raviasutustes napib arste ja kasvanud on järelkontrolli vajadus. Võrreldes rahaliselt väga raskete 2009. ja 2010. aastaga jõuab enamik inimesi selle aasta algusest arsti vastuvõtule siiski haigekassa nõukogu kehtestatud aja jooksul, mis on ambulatoorse eriarstiabi puhul kuus nädalat.
Väide, et arstid võtavad tasuliselt vastu ja edasised protseduurid tehakse haigekassa kulul, kuigi patsient peaks need ise kinni maksma, ei ole leidnud kinnitust.
Väljaspool haiglavõrgu arengukava osutatavad tasulised teenused on peamiselt ambulatoorsed ja need ei nõua perearsti saatekirja. Näiteks psühhiaatria, silmahaigused, günekoloogia.
Nende teenuste puhul tekib harva vajadus patsiendi edasisuunamiseks statsionaarsele ravile haiglasse.