Toitumise kohta leiab internetiavarustest lademetes informatsiooni ja soovitusi. Kuidas infot selekteerida ehk eemaldada terad sõkaldest? Valdkonnas igapäevaselt toimetades puutume kokku nõuannete, soovituste, nippide ja «uute» lahendustega, mis justkui peaks meie tervist parandama või aitama kaalus alla võtta. Selle üle arutleb Vormiloojate treener ja toitumisnõustaja Egert Oiov.
Paraku tundub ikka ja jälle, et esmalt hakatakse ehitama katust või teostama siseviimistlust, kuigi vundamentki pole veel püsti või halvemal juhul puudub isegi krunt, kui antud olukorda ehitustegevuse näitel parafraseerida. Ma ei ütle, et need asjad on valed või ebaolulised, aga küsimused stiilis «kas tervislikum on muna süüa keedetult või praetult» muutuvad oluliseks kunagi hiljem.
Paraku keerleb tihtipeale kogu temaatika just sellelaadsete targutuste ümber. Piisab vaid mõne uudisteportaal avamisest ja saad silmagi pilgutamata vastu kümme soovitust, miks peaksid iga päev avokaadot sööma või millist leiba peaksid eelistama. Rääkimata siis veel seitsmest parimast dieettoidust või viiest toiduainest, mis õnnelikuks teevad. Küsimus pole selles, kas need näited on õiged või valed, vaid selles, et ilma korraliku vundamendita puudub igasugune tähtsus, millist värvi tulevad majas kardinapuud.
Olgu öeldud, et kellegi toitumist on võimatu muuta ja anda tagasisidet omamata põhjalike lähteandmeid. Ilma toitumisanalüüsi läbiviimiseta ei ole mingit võimalust toitumist reguleerida. Selleks peab olema piisavalt andmeid üldiste parameetrite osas, selgeks saama igapäevased kulutused ning samuti tuleb piisava perioodi jooksul üles märkida kogu tavapärane toitumine. Toitumisanalüüsi läbiviimine on krunt, mille sa soetad ja millele saad hakata vundamenti rajama. Seega toitumiskava on täpselt nii kvaliteetne kui on esitatud lähteandmed. Kui esmase etapi lohakalt läbid (keegi teine ei saa sinu eest toiduaineid üles märkida), siis pead arvestama asjaoluga, et saadki kehvema krundi.
Tulles tagasi sinu eesmärkide juurde, siis enne, kui hakata diskuteerima teemadel, kas köögivilju keeta, hautada või praadida, peaks selge olema sinu päevase energiatarbimise ja kulutuste vahekord. Kaalulangetamisel tuleb loomulikult luua mõõdukas energidefitsiit. See on alus, ilma milleta pole mõtet edasi minna. Kui defitsiiti ei teki, võid süüa kui tahes tervislikult, kuid sinu eesmärki see paraku lähemale ei too.
Sealt edasi tuleb paika panna mõistlik makrotoitainete vahekord. Kuigi põhilised suurusjärgud on samad, võib see indiviiditi olla erinev. Palju oleneb ju sinu enda elustiilist. Sealt edasi tuleks lähtuda üldistest normaalse toitumise parameetritest – kas saad kätte kõik eluks vajalikud mineraalid/vitamiinid ja kas kõik peamised toiduainete grupid on menüüs igapäevaselt esindatud. Olgu öeldud, et eelneva lause teine pool annab enamasti lootust, et ka esimene on täidetud. Sealt edasi saame vaatama hakata tihti ületähtsustatud tegureid – söömise kellaajad, toidukordade arv päevas jne.
Kui kõik eelnev on kenasti paika loksunud võime tegeleda pisiasjadega stiilis, kas eelistada leiba saiale, tatart makaronidele, kuidas toitu valmistada jne. Sageli võivad pisiasjad olla määravad ning kindlasti mitte vähemtähtsad, seda enam, kui tegemist on sportlastega. Majal peab lisaks korralikule vundamendile olema ka korralik katus. Samas mõeldakse tavainimese puhul asjadega lihtsalt üle ja protsess ei takerdu mitte antud näite varamul viimases, vaid tihti esimeses/teises etapis.