Mis on mitmedimensiooniline pereteraapia ja keda see aitab?

Teismeline poiss teraapias.

FOTO: Vida Press

Eestis on reformimisel alaealiste õigusrikkujate kohtlemissüsteem. Uue süsteemi kohaselt pannakse põhirõhk individuaalsele tööle probleemsete noorte ja nende peredega, suurendatakse taastava õiguse meetmete laiemat kasutusele võtmist ning soodustatakse alaealistele sobivamate ja mõjusamate mõjutusvahendite kasutamist eesmärgiga vähendada korduvaid õigusrikkumisi, kirjutab MDFT terapeut Piret Varik Lastekaitse Liidu ajakirjas Märka Last.

Üheks efektiivseks meetmeks, mida saab kasutada multiprobleemsete ja abivajavate noorte ning nende vanemate toetamiseks on mitmedimensiooniline pereteraapia (MDFT), mida Eestis hakati rakendama 2015. aasta alguses. Eelnevalt on see kasutusel ka Ameerikas, Kanadas ja mitmes Euroopa riigis. Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna koosseisus töötavad nüüdseks neli piirkondlikku meeskonda – keskustega Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis, vangla meeskond tegutseb Viru vangla noorteüksuses.

MDFT on multiprobleemsetele (õigusrikkumised, alkoholi ja uimastite tarvitamine, koolikohustuse mittetäitmine, käitumis- ja suhteprobleemid jt) noortele ning nende peredele suunatud perepõhine sekkumisprogramm.

MDFT terapeut töötab muutuste saavutamiseks ja säilitamiseks süsteemselt nii noore, tema vanema, perekonna kui ka perevälise võrgustikuga, sealhulgas haridus-, sotsiaal-, (vaimse) tervise- ja õigusvaldkonnas, tutvusringkonnas. Teraapia on intensiivne, kestusega neli kuni kuus kuud, ning selle peamiseks eesmärgiks on peresuhete parandamine ning alaealiste korduvkuritegevuse vähendamine ja kinnistesse asutustesse sattumise vältimine. MDFT programmi suunajad on praegu kohus, prokuratuur, kriminaalhooldus, politsei ja alaealiste komisjon. Alaealiste komisjonid küll lõpetavad oma tegutsemise järgmisest aastast, kuid kohalikel omavalitsustel on võimalus noor vajadusel ja sobivusel programmi suunata.

Olen MDFT terapeudina töötanud üle kahe aasta. Kindlasti on mulle õpingute ja praktiseerimise ajal kasuks tulnud psühholoogiaalane haridus ning eelnev töökogemus laste rehabilitatsioonikeskuses ja kriminaalhoolduses. Tänaseks saan enda ja kolleegide töökogemusele tuginedes kinnitada, et MDFT teraapiavormina tõesti töötab ja annab positiivseid tulemusi ka Eestis. Samuti julgen väita, et teraapia õnnestumise võtmeks on  terapeudi ja perekonna vahelise usaldusliku suhte loomine ning tihe koostöö ja infovahetus perevälise võrgustikuga. Teraapias osalevaid perekondi iseloomustab sageli see, et algusfaasis puudub neil sisemine motivatsioon programmis osaleda. Ollakse kaitseasendis ja väsinud suhtlemast erinevate spetsialistide, ametnike ja asutustega. Kuidas luua usalduslikku suhet inimestega, kes on kogenud oma elus palju ebaõnnestumisi ning ka süüdistamist ja kriitikat? Kuidas tekitada neis usk, et muutused on võimalikud ning tulevik ei pea tähendama pidevat ebaedu ja läbikukkumist? Oma töökogemuse põhjal saan öelda, et kõige aluseks on empaatilisus ja inimlikkus.

Positiivne, soe ja austav suhtumine inimestesse aitab neil üle saada vastumeelsusest, alaväärsuse-, lootusetuse- ja häbitundest. Programmis osaleja peab saama säilitada oma eneseväärikuse hoolimata sellest, millises kriisis hetkel on tema ja ta perekond. Noorel ja vanemal tekib usaldus terapeudi suhtes ainult siis, kui nad tunnetavad väärtustamist ja lugupidavat suhtumist.

Teiseks tuleb murede ja negatiivsete tunnete rägastikust üles leida pereliikmete tugevused, oluline on pöörata tähelepanu sellele, millega keegi tegeleb, millest huvitub ning milline on tema mõtte- ja tundemaailm. See võib võtta aega, sest meie kliendid räägivad küll vilunult sellest, mis on halvasti ja puudu, kuid enda ja pere tugevuste väljatoomisega jäävad sageli hätta. Oleme valmis kriisideks ja tagasilöökideks, mis on meie töö puhul nii tavapärane, et kriisisituatsioonid on terapeudile omaette tööriistadeks teraapiaprotsessi sisulisel kujundamisel. MDFT on pereteraapia, seetõttu on kesksel kohal töö pereliikmetega ja eesmärgiks see, et teraapia lõppedes on noore ja vanema(te) vahelised suhted saanud parema kvaliteedi: rohkem on armastust, lähedust, toetust ja mõlemapoolset vastutust.

Samas on väga oluline tähelepanu pöörata spetsialistidele pere ümber: me süveneme nende muredesse, infosse ja ettepanekutesse, üritame läbi jõustamise ning nende töö väärtustamise tugevdada koostööd perega, et leida ühiseid eesmärke ja lahendusviise. MDFT terapeut suhtleb vajadusel erinevate ametnike ja asutustega, osaleb koosolekutel ja ümarlaudadel, saab ja jagab infot. Kindlasti ei ole MDFT terapeudi roll olla ainult pere poolel ja vastanduda perevälisele, võrgustikutöö eesmärgiks on soodustada ja toetada produktiivsete koostöösuhete loomist, mis jätkuvad ka peale teraapia lõppemist.

Julgustan probleemsete noortega tegelevaid töötajaid kaaluma ühe võimaliku abinõuna MDFT programmi. MDFT ei ole võluvits, kuid võib osutuda tõhusaks mõjutusvahendiks, mis parandab noore ja perekonna suhete kvaliteeti ning vähendab probleeme perevälises süsteemis.

Tagasi üles