Kuu aega veganina: kust siis ikkagi neid valke saab?
Sõbranna eksperiment!

Linda Pärn.

FOTO: Erakogu

Võttis aega, mis ta võttis, aga lõpuks on veganluse peamine eesmärk (loomade eetiline kohtlemine ja neile võimalikult vähe kahju tegemine) mulle vaikselt kohale jõudnud. Mina aga olen vaid toidule keskendunud ja jätkan seda joont, kirjutades täna veidi valkudest. Kuna veganid ei söö mitte mingil kujul piimatooteid, muna ega liha, küsitakse neilt alatasa: kust sa valke saad?

Tegelikult on valke pea kõikides toiduainetes, seega ei peaks see olema nii suur mureküsimus, nagu ta paljudele tundub. Vegantoit võib küll olla üsna süsivesikuterikas, aga liikuval inimesel ei ole see suur mure, kaalutõusu vältimiseks tuleb siiski toiduportsjonitel silma peal hoida. Kui aga keegi tegeleb palju spordiga või tahab lihasmassi kasvatada, siis on tema juba veidi keerulisemas olukorras.

Veganitest kulturiste ja sportlasi on tänapäeval küll ja veel, mis tõestab, et piisava kogusevalkude saamine puhtalt taimetoidust ei ole sugugi võimatu. Tuleb vaid toiduga rohkem sõbraks saada ja uurida, kuidas oma toidulauale vaheldust tuua. Ise ma olen sellega veidi jänni jäänud ja söönud eksperimendi ajal vähem valke kui varem - siis oli lihtne muu toidu kõrvale natuke kodujuustugi võtta, hommikuks muna süüa ja vahepalaks jogurtit.

Lahendus sellele oleks mõne toitumisprogrammi või äpi (Nutridata, MyFitnessPal) kasutamine. Kui kas või nädal aega oma toidud üles märkida, saab juba selgema ülevaate, millises tasakaalus makrotoitained on ja kui suur on päevane kalorikogus. Muidugi on see hirmus tüütu, ise ei näe ma praegu mõtet end sellega koormata, aga kui keegi teine tunneb oma söömisharjumuste pärast muret, siis kindlasti soovitan selle nimel natuke pingutada ja toidukaal välja kapinurgast otsida.

Taimsed valgud

Valke saab rohkem kõiksugu kaunviljadest - erinevatest ubadest, hernestest, kikerhernestest, läätsedest, sojaubadest ja nendest tehtud söökidest (tempeh, tofu jne). Palju on valke ka mandlites, pähklites, pähklivõides ja erinevates seemnetes (kanepi, chia ja kinoa). Nisujahust saab teha seitanit. Samas ei maksa unustada seeni, idusid ja ka köögivilju, mis on suurema valgusisaldusega (näiteks borokoli ja spinat). Kõige selle kohta leiab palju infot vegan.ee lehelt, kus on mitmekülgseks toitumiseks mitmesugust vajalikku infot.

Kui ka mitmekülgselt toitumisele vaatamata jääb valkudest väheks, saab oma toitu rikastada taimsete valgupulbritega, mis on enamasti tehtud kas sojast, kanepist, hernestest, riisist või kõrvitsaseemnetest. Ise olen proovinud vaid hernevalgupulbrit ja ega sel väga hea maitse ei ole, pigem tasub seda lisada tugeva maitsega smuuti sisse. Olen vegansportlaste menüüsid vaadates märganud, et paljud neist kombineerivad valgupulbreid ja kasutavad vaheldumisi mitut erinevat marki, mitte ei jää ühele kindlaks.

 

#tastetherainbow

A post shared by Natalie Matthews (@fitveganchef) on

Ideid maitsvateks söökideks võib vabalt hankida näiteks Instagramist, kus veganid oma roogadega uhkustavad. Näha on, et see kõik on võimalik. Kel motivatsiooni, see leiab ka lahendused.

Tagasi üles