Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Videolugu: pendelpere lapsed elavad isaigatsuses

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: PantherMedia / Scanpix

Eestis toimub rändpööre – mitte kõik Eesti inimesed, eriti ääremaa elanikud ja lihttöölised, ei saa osa heaolu kasvust. Sellest tulenevalt rännatakse Soome ja teistesse kõrgema elatustasemega Euroopa Liidu riikidesse osa saama parematest finantsilistest võimalustest. Eesti rahvastikuregistri andmetel elab 2017. aasta seisuga Soomes 24 748 meest, kellest 11 494 on ka isad. Eesti perekondade jaoks tähendab see, et nende isa elab suurema osa aastast kodust eemal.

TÖÖ SOOMES, KODU EESTIS. from Downtown Pictures on Vimeo.

Vaata videost ühe pendelpere väljakutseid, mis kaasnevad rändpöördega, kus pereisa on läinud tööle Soome, ajal mil tema neli last kasvavad üles väikeses Lääne-Virumaa asulas.

Rändpöörde ühe perekonna videolugu näitab, et kuigi pere võib igapäevaselt kenasti hakkama saada, on igatsus suur. «Füüsiliselt ta mind igapäevaselt aidata ei saa, aga tema moraalne tugi on ka igati abiks,» nentis pereema. Samal ajal tõdes isa, et kui kodus on keerulisem aeg või midagi on juhtunud, on tegelikult võimatu kodust eemal olla ning ta on valmis igal hetkel ette võtma enam kui kaheksa tundi kestva kodutee, et olla oma pere jaoks olemas.

«Meie perel oli maja, millest pidime kahjuks loobuma, sest ei jõudnud kahte kohta ülal pidada,» selgitas pereisa, nentides samas, et majandusliku heaolu tagamise kõrval tuleb eemale jääda perekonnast.

Pereema sõnul on eriti tugev just laste igatsus, kes pidevalt nii isa järgi küsivad kui ka isa rolli enda mängudesse kaasavad.

Kunagine programm «Talendid koju» oli õige samm töötingimustest tingitud rände vähendamiseks – saadud kogemusi tuleks ka nüüd, ajal, mil Eestis suureneb tööjõu puudus eri elualadel, rakendada ka rändepoliitikas – see võimaldaks Eesti ettevõtetel lõigata kasu ettevõtluse arengust ja võtta ambitsioonikamaid eesmärke koos välismaal kogemusi omandanud töötajatega.

«Täna on Eesti ja Euroopa majanduse üldine foon ettevõtluse arengut soosiv. Kuigi vältida tuleb pilvedes hõljumist, võiksid Eesti ettevõtjad olla ambitsioonikamad, ning läbi arengu ja kasvu anda oma panuse piiri taga elavate eestlaste naasmisele kodumaale,» nentis Coop Panga äripanganduse juht Hans Pajoma, kelle hinnangul on Eesti ettevõtlusel praeguses majandussituatsioonis palju võimalusi arenguhüppeks.

«Eesti ettevõtted ei pea vaid konkureerima 100-protsendiliselt Soome palkadega – oluliseks konkurentsieeliseks võivad olla hoopis head töötingimused, mis soosivad töö- ja pereelu ühendamist, mida Soomes ei näe,» nentis Pajoma, kelle hinnangul on praeguses majandusseisus pankade roll aidata finantseerida neid Eesti ettevõtteid, kes enda arengufaasis on jõudnud tasemele, kus ärimahtude kasvatamise, tootearenduse ja konkurentsivõime parandamise nimel on kaalumas investeeringuid, mis loodetavasti omakorda suurendavad ka uute töökohtade teket.

Tagasi üles