Parasiidid, seede- ja vereringehäired – juukseuurija selgitab põhjuseid, miks võivad juuksed välja langeda

Dagmar Lamp
, Sõbranna.ee juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PantherMedia / Scanpix

Peanaha- ja juuksemuredega kimpus olijaid Juuste Akadeemias nõustav juukseuurija Kerli Mägar kinnitab, et kuigi sügise hakul pöördub nende poole ohtralt murelikke, ei sõltu juuste tervislik seisukord niivõrd aastaajast kui organismi üldisest seisundist.

Eestimaalaste juuksemured on Mägari kinnitusel tingitud nii vajalike toitainete puudusest, seedetrakti düsbalansist, hormonaalsest tasakaalutusest, stressirohkest elust kui ka lihtsalt ebasobivate juuksehooldustoodete valimisest. Siiski kinnitab juukseekspert BENU Apteegi Ilu ja Tervise ajakirjas, et kunagi ei ole  hilja olukorda parandada – peamine on välja selgitada, mis on probleemide põhjus.

Juuste heaolu saab alguse juuksejuurte rakutasandilt. See, mis toimub peanaha sees juuksekanalites, kuidas juuksejuur saab toitaineid ja hapniku ning kui tugev on – annab pikemas perspektiivis märku sellest, kui vastupidavad, paksud ja terved on meie juuksed ehk see osa, mis välja paistab. 

Millised tegurid kahjustavad juukseid?

Nagu öeldud, on juuste tervis paljuski meie endi kätes. Sellest, millises seisus on juuksejuured, sõltub meie juuste tugevus, kasv ja läige. Kui juuksejuurtel on toitainete ja hapniku saamine raskendatud, näiteks peanaha kapillaarivereringe on häiritud (sage suitsetajatel) või juuksejuure rakud jäävad kiduraks (enamasti seedetrakti düsbalansi, toitainete puuduse korral) või juuksekanalid on ummistunud kristalliseerunud rasuga (kuna peanaha mikrofloora on rikutud nahale sobimatute šampoonidega), esineb põletikku või on juuksejuure kanalitesse teinud endale pesa mikroskoopilised parasiidid, siis on juuksekarva kasv häiritud ning juba 3–4 kuu pärast paistab see ka väljapoole. 

«Pikaajalise kogemuse põhjal võib öelda, et juuste kasvu aktiveerimiseks on ki​ndlasti vaja toetada seedesüsteemi, kapillaarivereringet ja hormonaalset tasakaalu ning puhastada ummistunud juuksekanalid. On sage, et inimesed kasutavad juuste kasvu aktiveerimiseks erinevaid toidulisandeid, aga kuna seedetraktis on imendumine halb, ei saa nad juuste kasvu puhul soovitud tulemust või kasutatakse juuksekasvu aktiveerimiseks seerumeid, aga kuna juuksekanalid on ummistunud, ei saa juuksed ikkagi korralikult kasvada.»

«Puudulik või häiritud kapillaarivereringe (74% kogu keha vereringest), sh peanahas, on sageli põhjuseks, miks tekivad erinevad vaevused – näiteks juuste väljalangemine – ning miks hakkavad keha rakud kiiremini vananema. Just kapillaarivereringe on see, mis edastab kudedesse, organitesse, juuksenäsadele hapnikku ja toitaineid, transpordib välja jääkaineid ning toetab immuunsüsteemi,» selgitab Mägar, lisades, et mikrovereringe jõudlus väheneb aja jooksul ehk vanusega. Protsess kiireneb ka kahjulike keskkonnamõjude – näiteks õhusaaste, keskkonnareostus –, samuti toitainete puuduse, kahjulike harjumuste jne toimel. «Kapillaarivereringet saab väljastpoolt toetada näiteks balneoloogilise turbaga maskiga või kogu kehale mõeldud Bemeri teraapiaga,» jagab Mägar soovitusi.

«Parasiidid on juuste väljalangemisega kimpus olevate inimeste puhul samuti üpris tihe probleem. Tegemist on demodex folliculorum’i ehk vaid mikroskoobiga nähtavate parasiitidega, kes teevad juuksejuure kanalisse juure ümber pesa ning ummistavad toitainete liikumiseks vajaliku ruumi. See takistab juuste kasvu ja häirib karva normaalset arengut,» selgitab Mägar.

Vahel võib juuksekarva kasvu häirida ka juuksekanalis asuv tõstjalihas ise. Nimelt võib juuksejuure ümber asuv tõstjalihas olla surutud liialt tugevalt vastu karvanääpsu ning lõigata kasvavasse juuksekarva haavad, mille järgselt juuksekarv kas murdub või ei kasva enam üldse. See on ka üks alopecia areata põhjus. 

Kindlasti ei saa mööda vaadata erinevatest peanahaprobleemidest. Olgu tegu kas liiga rasuse või kuiva, ärritunud, ketendava või sügeleva peanahaga – kõik see võib häirida juuksekarva kasvu. «Nahaprobleemid saavad alguse toitumisest, seedetraktist. Kui tegu on pealae ärrituse, põletiku, sügelusega, lisaks on kõõma, saadame peanahalt võetud kaape ka Ida-Tallinna Keskhaigla laborisse. Sealt saame vastuse, kas tegu võib olla lisaks seeninfektsiooniga,» selgitab Mägar.

Juuksejuuri kahjustab ka ravimite pikaajaline tarvitamine. Näiteks antibiootikumide tarvitamise järel on soovitatav tarvitada organismi tasakaalu taastamiseks probiootikume. 

Aastaaegade vaheldumine kurnab juukseid

Kui uurida, kas ja kuidas on juuste tervis seotud aastaaegade vaheldumisega, kinnitab Kerli Mägar, et tõepoolest, kevaditi on juuksed talvest kurnatud ning märtsis-aprillis on just see aeg, mil tullakse juustele turgutust otsima.

Ka sügis ei eristu millegi poolest – kimpus ollakse suvisest päikesest räsitud, kuivade ja valede hooldustoodetega kurnatud juustega, mida soovitakse taas läikivaks, tugevaks ning elujõuliseks muuta. Kindlasti saab omalt poolt juuste olukorda parandada probiootiliste lisandite, vitamiinide, kasulike rasvhapete ja tervisliku toitumisega, unustada ei saa ka sobivaid hooldustooteid, eelkõige maske ja sobivaid niisutavaid tooteid.

«Juuksekarva eluiga on keskmiselt 2–6 aastat. Alguses on juuksejuure ots kandiline, hiljem muutub ümaraks. Kui juuksekarv enne õiget aega välja langeb, võib juuksekanal aastajagu tühi olla, enne kui saab kasvama hakata uus juuksekarv. Uue juukse tagasikasvamine sõltub omakorda juuksenäsa aktiivsusest, juuksekanali seisukorrast. Kuklaosas on juuksed alati tugevamad, kuna seal on kapillaarivereringe parem kui pealael, mistõttu enamik juuste probleeme avaldub eelkõige pealael, oimu kohtadel (va alopecia areata). Juuste uurimisel võtame juuksekarvu kolmest kohast: otsaeest, pealaelt ja kroonikohalt (keerukohalt). Siis on kogu pea lõikes näha juuksejuurte olukord, olenevalt asukohast võivad probleemid erineda,» selgitab Mägar.

Mikroskoobiga juuste kallale

Nagu öeldud, on probleemide korral mõistlik lasta uurida oma juukseid mikroskoobiga juure tasandil. Protseduuri käigus saab teada, millistest toitainetest juuksejuur puudust tunneb, kas mikrovereringe vajab turgutamist, kuidas on juuksekanalite olukord, kas esineb parasiite, on nn hormonaalset tasakaalutust näitavaid juuksejuuri ning mida oma juuste heaoluks teha annab.

«Olgu peanaha või juustega seonduv mure milline tahes – alati soovitame pöörduda lisaks arsti poole üldise tervisliku seisundi kontrollimiseks. Suur osa juuste ja peanaha probleeme on lahendatavad (va alopecia universalis ja alopecia totalis), küsimus on lihtsalt ajas. Keha on regenereeriv süsteem, eriti kui keha rakke vajalike toitainete ja hapnikuga varustada. Tänu epigeneetikale oleme lisaks teada saanud, et inimesel endal on väga suur roll, kuidas tema geenid avalduvad (näiteks geneetiline kiilanemine). Midagi annab alati teha, seega ei pea häbenema või oma probleemiga leppima,» paneb Kerli Mägar kõigile südamele. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles