Selleks, et üldse hakata käsitlema teemat «mees», pean eelnevalt vajalikuks selgitada oma praegust vaadet inimesele ja elule. Meile kirjutab Dove'i lugejamängu raames sellest, kes on tõeline mees, lugeja Kalle.
Mees kirjutab: «isaste» tegemisi määrab siin maailmas kaks pead
17. november 2017, 12:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimene on olend, kes on mingitel põhjustel kaotanud ühenduse oma tõelise olemusega (kristlikus keeles jumalast taganemine ehk pattulangus). Oleme reaalsusest ehk jumalast eraldatud piltlikult öeldes paljude filtritega, mis takistavad vahetut kogemist. Filtriteks on inimese paljud väärad samastumised nt oma keha, nime ja rahvusega, samuti negatiivsed emotsioonid nagu hirm ja sellest tulenev viha.
Joogafilosoofias nimetatakse neid filtreid suisa vanglateks, millest tugevaim on ego, siis lisaks eelnimetatuile keel, kultuur ja muidugi sugu. Jämedalt öeldes oleme endale teadmata aegadest koti pähe tõmmanud ja kobame pilkases pimeduses. Kui me sellest aru ei saa, on väga raske midagi ette võtta või olukorda muuta. Inimene on eelkõige vaimolend, kes kehastub õppimiseks kord mehena, kord naisena, et kogeda terviku eri aspekte ja kasvada aegapidi terviklikuks olendiks.
Niisiis, filter või vangikong või roll nimega mees. Julgen väita, et meie, meeste tegemisi juhib ja määrab siin maailmas kaks pead – vasak ajupoolkera ja seksuaalsus. Viimane on kahtlemata määravama jõuga rõhuval enamusel meestest, kelle vanus jääb vahemikku 14-60. Vaid üksikud on leidnud meetodi juhtida seksuaalsust oma tahte kohaselt või muundada seda loovaks tegevuseks. Rõhuva enamuse meesisendite toimimine on juhitud seksuaalinstinktist, mis väljendub võimu taotlemisest ülemuse või poliitikuna, samuti raha tegemise kaudu enda atraktiivseks tegemisel, et paabulinnu kombel pälvida «emaste» tähelepanu.
Olen lapsepõlvest peale armastanud loodusfilme vaadata. Tunnen alati kaasa isastele, kes lõhuvad ja tapavad üksteist, et saada õigus paaritumiseks ja haaremi juhtimiseks. Peale sigitamist kulub nende energia karja valvamisele konkurentide ja karja nooremate isaste eest. Ja lõputud, lõputud väljakutsed ja heitlused uute tulijatega. Vaid ühe saatusliku duelli tulemusel võid jääda ilma kõigest, ka elust halvemal juhul. Nii on ju õnneks ainult loomadel, olen end lohutanud. Inimesed toimivad tsiviliseeritumalt ja inimlikumalt.
Viimasel ajal aga kahtlen viimases. Ehk oleme selle, mis loomariigis toimub ausalt, ilustanud vaid kenade mõistetega, lootes sellega justkui loomariigist arenenum näida. Alles hiljuti kuulsin lugu sellest, kuidas naine läks oma partneri juurest, kellega 20 aastat koos elatud, teise juurde. Mehe palve peale tagasi tulla esitas ta vaid ühe küsimuse: «Aga mida on sul mulle enamat pakkuda kui Paavol?» Võib arvata, et lisaks rahalistele võimalustele mõeldi siin enama all ka suhtlemisoskust ja julgust, romantilisust ja mitmeid muid väärtusi, ent turg jääb turuks.
Need isased, kes ei suuda konkureerida tänapäeva väga kõrgetele nõudmistele olla edukas nii avalikus elus kui ka voodis, löövad tihtipeale kõigele käega ja hakkavad end hävitama kas meelemürkide või negatiivsete emotsioonide allasurumisega. Või mõlemaga. Ärgem unustagem, et globaliseerumise tingimustes tuleb eesti mehel konkureerida lääneriikide jõukamate ja lõunariikide seksuaalsemate isastega. Muidugi on esitatud väited pisut utreeritud, eks meeste vaimsel ja füüsilisel mandumisel ole teisigi mõjureid, üks nendest juba varemalt nimetatud soorollide paradigma muutus ja sellest tulenev «naissoo tõus».
Kui mõelda mehe «ellujäämisvõimalustele», siis minu meelest peitub esmane võti oma suhteliselt trööstitu olukorra tunnistamises. Nagu alkohoolik ei saa tõelist abi enne, kuni ta ei tunnista endale, et on alkohoolik. Seejärel julguses muutuda ja kohaneda uutes oludes aga eelkõige oma tundeilma aktsepteerimises ja arendamises, laias laastus naispoole avastamises iseendas. Esimene samm sel teel on loobuda sildistamast märksõnaga «pede» kõike, mis erineb enese kitsast ja harjumuspärasest maailmapildist.