Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tõeliste svingerite tõelised peod

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
  • Tallinnas peetakse juba poolteist aastat igalaupäevaseid svingerite pidusid.
  • Kogenud svingeri sõnul on tema abielu ainult tugevamaks muutunud.
  • Kõige enam kartis kogenud svinger kohata peol tuttavaid või töökaaslasi.
Klubis võib maski ette panna ja nende täringutega mängida. | FOTO: Konstantin Sednev

Kinodes üllatavalt menukaks osutunud komöödia «Svingerid» näitab, kui suurt huvi rahvas seksuaalelu temaatika vastu tegelikult tunneb. Siiski ei tea paljud filmihuvilised, et juba poolteist aastat korraldatakse Tallinnas igal laupäeval svingerite pidusid, ja mõistagi mitte kinolinal, vaid päriselt.

Lenin olla kunagi öelnud, et kõigist kunstidest on meile olulisim filmikunst. Nagu omal ajal «Klassikokkutulek», lööb praegu Eesti kinodes laineid madalaeelarveline pikantne komöödia «Svingerid», mida, nii nagu aasta varem valminud lätikeelset filmi «Svingerid» Lätis, on saatnud meil erakordne menu. Lõunanaabrite juures kujunes see pärast «Avatari» ja «Riia kaitsjaid» kolmandaks läbi aegade enim kassat teinud filmiks ning võib-olla ootab sama saatus eestikeelsetki keskealiste sugueluprobleeme käsitlevat linateost.

Ent elu ei käi ainult filmis. Tallinnas peetakse svingerite pidusid ehk koosviibimisi, mis mõeldud suguelu elavdamiseks partnerite vahetamise meetodil, regulaarselt juba poolteist aastat. Ja nagu kinnitab peopaiga – muidu geisaunana tegutseva Club 69 – omanik Eduard, on need varahommikuni kestvad laupäevaöised olengud muutunud aina rahvarohkemaks.

Huvi oli olemas

Eriti häbelikud ja diskreetsust hindavad külastajad võivad laenutada maski, kuid enamasti kaob see õhtu lõpuks eest.

«Mul oli sõpru, kes küsisid, kas ma pole mõelnud midagi svingeritele korraldada, ja kuna tajusin, et huvi sääraste asjade vastu on olemas, tegime proovi, ja juba esimene õhtu osutus ootamatult populaarseks,» meenutab Eduard.

Kui veel kahe nädala eest alustasid svingerid pidutsemist kella 21 ajal, siis nüüd on algust tunni võrra varasemaks nihutatud – pereinimestele sobib see aeg paremini, sest siis jõuab hilisõhtuks koju ja lapsed sängis üle vaadata.

Eduardi sõnul on külastajate «põhimass» kohal kella 21–22 vahel ning esmalt pühendutakse üksteisega tutvumisele. Mõni istub baariruumis kokteili- või šampanjaklaasi taga, mõni võtab leili, naudib hämarat aurusauna, vaatab alla 18-aastastele keelatud filmi või vallatleb basseinis. Samal ajal mängib diskomuusika ning avatud on väike tantsusaal, kus jalga keerutada ja postitantsu harrastada.

«Soovituslikult on meil külastajad alasti või aluspesus, aga peamiselt siiski aluspesus või siis tüdrukud ujumisriietes või suure saunarätiga kaetud. Kes tahab, on paljas, ja seda hindame eriti, sest siis tunnevad inimesed end vabamalt,» ütleb Eduard.

Leidub muidugi neidki, kes alastust häbenevad, ja need on reeglina esmakülastajad. «Tavaliselt istuvad nad kusagil eemal nurgas ja jälgivad mängu,» räägib klubiomanik, «kuid pärast paari esimest kokteili tajuvad nad, et elu käib ja rahvas lõbutseb kusagil mujal, ning siis hakkavad teistega kontakti otsima. On olnud selliseidki külastajaid, kes ütlevad kohe, et tahavad lihtsalt veidi ringi vaadata, kuid tulevad kuu aja pärast tagasi.»

Eriti häbelikud ja diskreetsust hindavad külastajad võivad laenutada maski, kuid enamasti kaob see õhtu lõpuks eest.

Külastajate rahvuslik koosseis peegeldab pealinna rahvastikku ja enamik huvilisi ongi kohalikud. Siiski leiab lõbusatele õhtutele tee üha rohkem soomlasi ja rootslasi, on ka Lätist tulijaid, sest Eduardi teada (ta peab ka Riias üht meelelahutusasutust) ei korraldata seal midagi taolist. Oma ettevõtmistest kuulutab ta rahvusvahelistel svingerite veebilehtedel ning ei häbene seda nimetada seksiturismiks.

Kirju seltskond veidral peol

Just nõnda laulis kunagi ansambel Laine Vally Ojavere sõnadega. Seltskond on svingerite peol aga tõesti kirju.

Vanuseliselt on enim 25–35-aastaseid, vanimad svingerid on olnud umbes 60-aastased, ja neid pole Eduardi sõnul patt lausa professionaalideks nimetada. «Kutselised» tunneb kohe ära nende julgema käitumise poolest, nad tutvuvad julgemalt ja käituvad vabamalt; paljud on varasemast tuttavad ja seepärast tervitavad üksteist valjuhäälselt. Enamik svingerdajaid on heteropaarid, kuid nende sekka eksib ka biseksuaalseid paare ning veidi imbub peole geisid.

Eduardile kuuluvat veebilehekülge swingerparty.ee uurides selgub, et pileti hind on meestele, naistele ja paaridele väga erinev. Võiks isegi öelda, et käib lausdiskrimineerimine – kus on võrdõigusvoliniku silmad?!

Kui üksikud naised pääsevad peole täiesti tasuta, siis üksikud mehed, kes soovivad kohe peo algul koort riisuda, peavad välja käima 100 eurot. Eduard selgitab, et õiglase hinnapoliitika väljatöötamine kestab svingerite pidude korraldamisest saati, kuid kuna üksikute meeste huvi peole pääseda on teiste külastajatega võrreldes tunduvalt suurem, aga nende rohkus ei pruugi meeldida omakorda paaridele, siis üritatakse meeste totaalset pealetungi taltsutada krõbedama hinnaga. «Kui ikka on kohal kümme paari ja lisaks veel kolmkümmend üksikut meest, siis see hirmutab paare,» väidab Eduard. «Ja kuna naised on pidudel rohkem nõutud, saavadki üksikud naised sisse tasuta.»

Omaette klassina võivad täiesti priilt peole pääseda «ilusad paarid», keda hindab ja kelle osas teeb otsuse administraator. Sellesse kategooriasse võivad Eduardi sõnul kuuluda näiteks noored ja kenad, kuid mitte rahas kümblevad üliõpilased.

Paarid saabuvad peaasjalikult keskööni, uut külastajate lainet on oodata tantsuklubide sulgemise aegu ning seepärast on asutus avatud lausa kella kaheksani hommikul. Loomulikult on nende tulijate hulgas vähem pereinimesi ning mitmed võivad olla üsna auru all.

Peaasi, et inimene oleks õnnelik

«Paljudele pole põhiküsimus siiski ainult seks – leitakse, et kui see juhtub, siis juhtub, ja kui mitte, pole midagi katki. Otsitakse suhtlust ja vaheldust rutiinile, ei taheta päevade viisi vaid töö ja kodu vahet pendeldada,» kinnitab Eduard. «Kui oled ikka kümme aastat koos elanud ja iga päev seksinud, tahad vaheldust. Seks võib ju muutuda igavaks, eriti meeste puhul, kes on juba loomult polügaamsed. Ega siis svingerdamine pruugi tähendada, et paaril teineteise suhtes tundeid pole. Ja et mitte naist salaja petta, tullaksegi koos – naine proovib teist meest ja mees teist naist. Paljud on öelnud, et pärast peoõhtut on nende vahel süttinud uus säde. Nõnda saadakse uusi elamusi ja kogemusi.»

Saunaklubi Club 69 omanik Eduard baarileti juures. | FOTO: Konstantin Sednev

Eduardi meelest pole svingerdamise puhul sugugi tegu moraalse laostumisega. «Me ei ela ju eelmisel sajandil või Hansa Liidu ajal, kui võisid vaid kord elus abielluda, elasid siis koos surmani, võib-olla vastu tahtmist,» leiab ta. «Peaasi, et inimene oleks õnnelik. Svingerdamine, vastupidi, hoiab paare koos ja päästab petmisest.»

Kes otsib, see leiab

Üldiselt leiab peol igaüks seda, mida on otsima tulnud. Kes tahab, svingibki terve öö. Kes soovib, sulgub partneri(te)ga eraldi kabiini, ent leidub hämaraid ruume, kuhu mahub korraga palju inimesi. Kõigi seksijate käsutuses on klubi kulul piiramatus koguses kondoome ja libesteid. Kuna tegemist on täiskasvanud inimestega, on elementaarne, et igaüks hoolitseb oma tervise eest ise.

Siiski kehtib külastajatele reegel, et vastu tahtmist midagi kellelegi ei tehta ja «ei» tähendab, et lähenemiskatse tuleb otsekohe lõpetada – kõik lähikontaktid toimuvad vaid vastastikusel nõusolekul. Eduard pole seni täheldanud ühtki skandaali, kui jätta kõrvale viisakad palved oma lähedusest lahkuda. Seda on tulnud mõnel naisel paluda eeskätt mõnelt hoogu sattunud meesterahvalt.

Poolteise aastaga on svingerdamisõhtutel mängitud naissoost õhtujuhi eestvõttel ka erootilist kiviviskamise mängu. Mängijad viskasid laua taga üksteise suunas joonistuse või tekstiga kivikuubikuid, ja mis pilt või tekst visatava ette sattus, seda ta tegema pidi. Muidugi vaid juhul, kui ise seda tahtis. Kaks korda on peetud ka erilisi gangbangi õhtuid, mis lahtiseletatult tähendas, et erisooviga tütarlaps viskus erilisse nahast kiike ning ootas siis, et üksikute meesterahvastega kontakti astudes midagi põnevat juhtuks. Samas, tunnistab Eduard, on selliseid õhtuid ka ilma eriõhtu väljakuulutamiseta küll ja küll peetud.

Kümme aastat geide saunaklubi pidanud Eduard nendib, et teda on raske millegagi üllatada, kuid isegi svingeripidudel on tal tulnud baaris jooki valada ajal, mil tellijad teisel pool letti sugu tegema on asunud. «Pead tõmblesid seksimise rütmis ja samal ajal nad vestlesid minuga,» meenutab ta.

«Olen tähele pannud, et esmakülastajate puhul pole mõned neiud olnud ürituseks päris valmis, aga nuttes pole keegi lahkunud. Kuu aega hiljem on šokk möödas ja nad on taas kohal,» ütleb omanik. «Kartsime varem, et atmosfäär võib mõnikord pingeliseks kujuneda, et äkki tuleb turvamees palgata, kuid ei midagi taolist.»

Lisaks Club 69-le korraldatakse svingerite pidusid veel ühes pealinna asutuses ning aeg-ajalt ka linna eri paikades.

Tõeline svinger: oleme naisega õnnelikumad

Ütleme, et nende nimed on Sergei ja Marina. Nad on olnud 20 aastat abielus ja neil on kaks last, 5-aastane Oksana ja 11-aastane Kostja.

«Tahtsime kogeda midagi uut,» ütleb Sergei. Neli aastat tagasi vastasid nad abikaasaga tutvumissaidil olnud kuulutusele – partnertite vahetust otsis üks teine abielupaar. Kohtuti, vesteldi, joodi kohvikus kohvi, käidi Nõmme pargis jalutamas ning kolmandal kohtumisel otsustati, et järgmisena kohtutakse hotellitoas. Keegi neist neljast ei arvanud, et seal ollakse koos terve ööpäev, ehkki algul, tunnistab Sergei, tundsid nad end Marinaga ebamugavalt ja oli isegi pisut hirmus. Olukorda aitas lahendada vein.

Nad jäid kohtumisega rahule ning selle paariga suhtlevad Sergei-Marina siiani. Käivad üksteisel isegi laste sünnipäevadel külas, kuid partnereid on nad netist teisigi leidnud.

Klubisse svingerite peole läksid Sergei ja Marina aasta eest, oli samasugune vesine november. «Oli hirm, et kohtame klubis mõnda tuttavat või töökaaslast,» mainib Sergei. Algul külastasid nad Marinaga svingerite pidusid lausa kaks-kolm korda kuus. Maski diskreetsuse tagamiseks pole nad abikaasaga siiski kunagi ette pannud ja Sergei kinnitab, et pole kunagi kedagi ka maski kandmas näinud. «Tegelikult, kui peaksin töökaaslast nägema, tähendab see, et ta on samasugune nagu mina. Juhuslikult sellele peole ju ei satuta,» usub Sergei ja kurdab, et mõned külastajad tegelevad vaatamata keelule pildistamisega.

Mõnikord lahkuvad nad Marinaga tühjade kätega, aga pole hullu – elu eest nad teistega vahekorda astumist ei otsi. «Kõige tähtsam on inimlik suhtlemine, räägime igal teemal, aga kui säde on õhus, siis teeme ka midagi muud,» räägib Sergei. «Meie ajal on moraal väga alla käinud – ei ole nii, nagu meie vanemate ajal. Inimesed on internetist igasugust pornot vahtinud ja miks mitte teha pattu koos, mitte teineteise seljataga. Minu meelest on suhe naisega ainult paremaks muutunud. Usaldame ja räägime teineteisele rohkem – naine ei varja mu eest midagi. Meil on suhtluses uus tase.»

Klubist on nad leidnud uusi sõpru, ehkki ei soeta neid igal võimalusel ja elu eest. Kuigi tavaliselt on nad kohal hommikuni (lapsi hoiab sel ajal babuška), on ette tulnud sedagi, et sobivate partnerite puudumisel lahkuvad juba kell kolm öösel. Mõned svingerdajad on silma järgi otsustades isegi 70-aastased, kinnitab Sergei.

Tagasi üles