Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Psühholoog Kätlin Konstabel: lollikindel viis, kuidas panna kallim end armastatuna tundma

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: StockSnap / CC0 Licence

Hoolid kellestki, keegi on väga armas. Tahaks, et ta sellest aru saaks – aga kuidas? Kas helistada iga päev sada korda ja loota, et selline tähelepanu läheb korda või tasuks saata hoopis isetehtud luuletus? Või jätab nii üks kui teine imeliku mulje ja peaks tegema hoopis midagi kolmandat?

Isegi kui oled kuskilt kuulnud, et armastusel olla viis keelt ning kõigile meeldida mõni keel rohkem ja teine vähem, siis eriti just tutvumise algupoolel pole neid eelistusi ju väga teada. Seega võiks kasulik olla, kui natukegi oskaks aimata, millises armastuse keeles kõnelema hakates on suurem tõenäosus positiivset tagasisidet saada ja millist võiks vältida.

Selle aasta augustis avaldas USA teadlasgrupp Saeideh Heshmati juhtimisel ajakirjas Journal of Social and Personal Relationships uuringu, mille sihiks oli välja selgitada, kas inimeste vahel on üksmeel selle kohta, millised igapäevased olukorrad armastatud olemise tunnet tekitavad.

Uuringus osales ligi 500 eri vanuses ameeriklast, mehi ja naisi võrdselt. Teadlased lasid neil 60 erineva olukorra kohta öelda, mil määral see vastaja arvates inimestel armastatud olemise tunnet tekitaks, kusjuures olukorrad ei käsitlenud ainult romantilist, seksuaalse alatooniga armastust.

Selgus, et kõige suurem üksmeel valitses selles osas, et armastatud olemise tunne on seotud just tegudega – eelkõige väikeste, igapäevaste tegudega, mis nii väga romantilised ei paistagi. Armastavad teod loevad, sest on autentsed – sõnu saab teeselda. Nende suurt konsensust leidnud tegude hulka kuulusid haiguse ajal hoolitsemine ning üldse toeks olemine rasketel aegadel ja eesmärkide saavutamisel, kaastunne, ühine ajaveetmine, kohtlemine erilise ja ainulaadsena, teene osutamine vastuteenet ootamata. Üsna üksmeelel oldi siiski ka selles osas, et «Ma armastan sind» ütlemine tekitab hea tunde – seksi ja armastustunde seose kohta seevastu üksmeel puudus. Suur konsensus oli aga ka selles, et hea tunde mitteromantilises mõttes tekitab see, kui laps poeb kaissu ja kui lemmikloom kojutulevat peremeest tervitab.

Üksmeel valitses aga ka selles, milline käitumine armastatud olemise tundega kuidagi ei seostu. Need olid olukorrad, kus teemaks on teise käitumise või arvamuste reguleerimine, parandamine, mõjutamine, piiramine. Keegi ütleb, mis sulle parem on või tahab aina teada, kus sa oled. Käib peale, et kogu aeg temaga veedetaks. Üritab veenda, et sa oma elustiili tervislikumaks muudaks. Nagu näha, on nende olukordade võtmeteema kontroll teise üle – ja isegi kui eesmärk on positiivne (tervislik käitumine, ühiselt veedetud aeg), armastusega seda ei seostata.

Ehkki Ameerikas tehtud uuringu pealt eestlaste kohta järeldusi teha võib tunduda liiga julge (ka uuringu autorid viitavad, et kultuuride vahel võib olla erinevusi), tunduvad paar tulemust siiski piisavalt lollikindlad ja lihtsad, et vähemalt järele proovida. Ole armsa inimesega sõbralik ja tegudes hooliv ning teisalt ära püüa teda ümber kujundada ja kontrollida. Ja kui natuke aega on juba sõbralik oldud, on mõlemal omavahel vast juba piisavalt turvaline ja kindel olla, et omavahel armastuse keel täpsemalt jutuks võtta.

Tagasi üles