/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
/nginx/o/2017/11/13/7308425t1h4735.jpg)
«Pealtnägija» kolmapäevases saates paljastati iluprotseduuride osutajad, kes teevad ebaseaduslikult täitesüste. Saadet vaatas ka tippkirurg Peep Pree, kes kutsub naisi üles mitte ostma ilusüste internetist ja neid sõbrannadega ise Youtube’i õpetuste järgi tegema ega ka laskma neid teha salongides, kus tegutsevad meditsiinilise väljaõppeta kosmeetikud. Ilusüstide tegemine on meditsiiniline protseduur, millel võib olla ohtlikke tüsistusi.
Dr Pree peab ilutööstuse ajupesu ja odavale hinnale keskendunud turundusnippe oluliseks põhjuseks, miks naised on valmis oma tervisega riskima ja lasevad ilusüste teha kahtlase taustaga salongides, millel puudub selleks vajalik litsents. «Neid, kes loodavad oma välimust sellise «kerge» asjaga nagu ilusüstid parandada, on väga palju ka Tartus ja Lõuna-Eestis,» tõdeb Pree. «Seda on näha täna eriti teravalt, sest ei ole mitte ainult suurenenud plahvatuslikult soovijate hulk, vaid sellest tulenevalt ka teenuse pakkujate hulk. See on business.»
Arsti selgitusel on kahte liiki ilusüste ja neid ei tohi omavahel segi ajada. Ühed on täitesüstid ehk fillerid (millest ka «Pealtnägijas» juttu oli) ning teised on ained, mis pärsivad kortse tekitavate miimiliste lihaste liikumist – botulismitoksiini süstid, mida rahvas nimetab Botoxi süstideks. Põhjus, miks just täitesüste soodsa hinnaga kõikvõimalikes ilusalongides pakutakse, on arsti sõnul selles, et botulismitoksiini preparaatide legaalselt kätte saamine on natukene raskem – need on retseptiravimid, aga täiteained seda ei ole. Lisaks on botulismitoksiini süstide tüsistused palju hullemad kui täitesüstidel.
Ilusüstide teostamise ohutus sõltub neljast olulisest tegurist: patsiendist, meditsiinitöötajast, protseduurist ja asutusest, kus seda tehakse. Doktor Pree näitab esteetilistele kirurgidele ette antud juhtnööre, millega nad peavad enne ilusüstide tegemist tutvuma. Nimekirjas on riskifaktorid ja tüsistused, millega tavaline kosmeetik jääks kindlasti hätta, sest tal puuduvad patsiendi abistamiseks vajalikud vahendid ja teadmised. «Ma olen sada protsenti veendunud, et enamikus nendes kohtades ei teata nendest asjadest mitte midagi, aga süste tehakse siiski. Ja õnneks juhtub väga harva midagi väga paha,» tõdeb ta.
Teadmatusest on kerge eksida
Dokor Peep Pree on olnud plastikakirurg juba 26 aastat ja tal on arsti mõtlemine. Arsti jaoks on kõige tähtsam patsiendi turvalisus. Muidugi võib ka arst tema sõnul riskimomendid ära unustada, aga ta on siiski õppinud anatoomiat ja teab, kuhu täiteainet süstida. Ka siis, kui süste teeb medõe haridusega inimene, peab tal olema juhendav ja vastutav arstiharidusega spetsialist juures.
«Eeldame siiski, et arstikooli ei ole mindud selleks, et ilusüste teha, kuid loomulikult need, kes teevad seda iga päev, on professionaalsemad, sest see on kindlasti käeline töö,» märgib Pree, keda teeb kurvaks, et tema töövaldkond on nõnda kommertsialiseerunud. Ise on ta uhke, et on saanud seda teha oma eetiliste tõekspidamiste ja südametunnistuse järgi. Iluteenuse pakkujal, kes ei ole tegelikult arst ja meedik, ei ole Pree selgitusel mingisugust professionaalset sisemist või seaduslikku kohustust olla nii eetiline. «Nende võidukäik on kogu maailmas. Kõik saavad sõna võtta, kõik saavad avaldada oma arvamust, mis ei baseeru faktidel, rääkimata mingisugusest teaduspõhisusest. Arst reeglina ei saa endale sellist luksust lubada, et ta päris turundusjuttu suust välja ajab.»
«Inimese nahk ei ole padi, mille sisse süstida, ja padi läheb suuremaks, ükskõik kust nurgast sisse suskad,» muigab Pree. «Anatoomia teadmine teeb sind valvsaks. Kui sa ei tea, siis sa ei oska karta ka. Täiteaine sattumine vereringe kaudu teistesse anatoomilistesse piirkondadesse võib viia väga tõsiste terviseriketeni. See sõltub anatoomiast, kas sa tead, kuhu süstida, survest, kuidas süstida, kogusest.»
Ilusüstist pimedaks
Üks oluline komplikatsioonide riskifaktor on arsti sõnul ebaprofessionaalne täiteaine tegemine, sest ühte kohta tohib süstida vaid tilgakese. Täitesüstide maaletoojate kursustel (mis on oma olemuselt pigem reklaamüritused) fillerite ostjatele selliseid asju ei õpetata. Kui ainet on süstitud liiga palju, võivad patsiendil tekkida muhud ja ebakorrapärasused.
Dr Pree selgitab, et erinevaid täiteaineid on väga palju ja neid on tehtud juba pikka aega. Varem kasutati rohkem loomade kõhredest tehtud kollageeni, mis paraku laguneb kiiresti ja kaotab oma mõju. Seetõttu on kasutusele võetud ka mitteimenduvaid täiteaineid, mis jäävad muutmatul kujul sinna, kuhu neid süstitakse. Seevastu näitab aeg, et nendega on tekkinud süstekohtades põletikulisi reaktsioone veel aastakümneid hiljemgi.
«Mina arstina olen sada protsenti imenduvate ehk resorbeeruvate täiteainete kasutamise eestkõneleja,» selgitab Pree. «Meie oma arstkonna sees hindame ainult sulavaid aineid ja see on jällegi asi, millest tekib probleeme. Mulle öeldakse, et te teete neid, mis ei jää, selle pärast, et ma peaksin uuesti tulema ja teile jälle raha tooma. Loomulikult, inimesed käivadki täitesüstidel regulaarselt. Nad ei pea käima, sest süsti ärajätmisest nende tervis ega ka välimus ei lähe halvemaks, kui see oli enne.»
Komplikatsioonide vältimiseks on oluline ka arsti meelekindlus, et ta ei annaks järgi patsiendi soovidele süstida liiga palju. Siin mängib taas rolli arstieetika ja südametunnistus. Kui keegi on lasknud oma välimust mõõdukalt korrigeerida, siis seda ei märgata, inimene näeb lihtsalt parem välja. Silma torkavad aga need, kes on läinud liiale ja kelle välimus on ebaloomulik. Sellised näited saavad ka ajakirjanduses rohkem tähelepanu ja dr Pree kardab, et nende eeskuju mõjub halvasti noortele, kelle jaoks võib halb reklaam olla ikkagi reklaam.
Kõige olulisem on aga ilusüstide tegijale teada seda, kuidas käituda, kui midagi läheb valesti. Näiteks võib ülahuuli süstides sattuda täiteainet veresoonde, kust see kandub silmaveresoonde. «Kui seal tekib ummistus, siis see inimene jääb pimedaks. Ilusüsti nimel pimedaks jäämine on katastroof,» nendib arst kurvalt. «Kas seda on võimalik vältida? Jah. Ka kogemustega spetsialistil võib seda juhtuda, kuid selleks ongi vaja teadmisi, mida teha siis, kui on tekkinud äge tüsistus.»
Kontrolli tausta!
Dr Peep Pree kiidab terviseametit kindla seisukoha võtmise eest, sest alles mõni aasta tagasi ei nimetatud ilusüste isegi meditsiiniliseks protseduuriks. Suurt rolli on ameti suhtumise muutuses kindlasti mänginud Euroopa Liidu reglementatsioonid. «See ei ole Eesti probleem, see on kogu maailma probleem, et väljaõppeta inimesed teevad esteetilises meditsiinis asju, milleks neil ei ole pädevust,» lisab ta. «Õppige, inimesed, siis saate teenust teha ohutult, kvaliteetselt ja eetiliselt.»
Seda, kas iluteenuse pakkuja tohib ilusüste teha, saab kontrollida tervishoiutöötajate riiklikust registrist. Teenust osutaval ettevõttel peab olema terviseameti väljastatud tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba eriarstiabi osutamiseks.