Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Nukrad numbrid: tuhanded Eesti mehed on «pendelisad»

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: PantherMedia / Scanpix

Soome rahvastikuregistri andmetel elab Soomes pea 52 000 eestlast, kellest ligi 25 000 on seal ka ametlikult tööl, kuid kaugeltki mitte kõik eestlased ei ole end ametlikult Soomega sidunud – samadele andmetele toetudes töötab tegelikult Soomes hinnanguliselt 100 000 eestlast.

Nende seas on rohkelt mehi, kes pendeldavad edasi-tagasi Soome ja Eesti vahet, et pakkuda oma perele võimalusi, mida Eestis töötades pakkuda ei saaks, tuues seejuures ohvriks vähese koosolemisaja lähedastega. Hinnanguliselt on pendeltöötajaid 15 000.

Eesti rahvastikuregistri andmetel elab 2017. aasta seisuga Soomes 24 748 meest, kellest 11 494 on ka isad. Nendest omakorda 8368 käib ametlikult Soomes tööl. Ametlikud numbrid aga ei peegelda täit tõde, sest rändestatistika põhineb inimeste vabatahtlikul elukoha registreerimisel rahvastikuregistris ja Eesti poolelt seda arvu hinnata on keeruline.

Märgatav osa välismaale tööle ja elama läinud inimestest ei teavita rahvastikuregistrit oma kolimisest ja seetõttu on põhjust arvata, et tegelik välismaal elavate inimeste ja ka pendelisade arv on kordades suurem. Lisaks pendeltöötajatele leiab Soomest ka hooajatöölisi, kes käivad puhkuse ajal lisateenistust otsimas, ja neid, kes sisse on kirjutatud endiselt Eestisse. Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna doktorandi Keiu Telve sõnul on tööränne arvuliselt kõige raskemini hinnatav rände vorm, kuid hinnata saab suurusjärke ehk kui suurt hulka Eesti inimesi see mõjutab.

Miks lummab töö välismaal?

Peamine põhjus, miks otsustatakse välismaale tööle minna, on pere majandusliku heaolu parandamine. Telve magistritööst selgus, et üheltpoolt suunab mehi Soome tööle soov saada suuremat sissetulekut, mis võimaldaks soetada perele eluase ning teisalt tuntakse ka survet vastutada pere üldise heaolu eest. Viimast aitab aga toetada suurem sissetulek.

Näitena võib tuua ehitussektori – kui Eesti keskmine brutopalk ehitussektoris on 2016. aastal 1112 eurot, siis Soomes on see vähemalt topelt suur. Ometi on ka Eesti ehitussektoris kasvu näha – 2017. aasta II kvartalis kasvasid ehitusmahud Eestis 25%, võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga – tööd justkui jaguks, kuid olles sattunud pendelränderingi, on sealt väga raske välja tulla.

«Kõige suuremat liikumist võis näha majanduslanguse ajal aastatel 2008-2009, mil töörände numbrid kasvasid märgatavalt,» tõdes Telve, kelle magistritööst selgus ka, et sageli hoiavad pendeltöötajad suhteid tööandjatega üleval siiski mõlemas riigis, mis võimaldab vastavalt tööturu olukorrale töötada kord Eestis, kord Soomes.

Tagasi üles