/nginx/o/2017/08/17/6998887t1hf4f4.png)
Kellele ei meeldiks küpsetised? Mõnusalt lõhnavad saiakesed, krõbeda koorikuga leivad, magusad pannkoogid ja suussulavad pitsad… Ainus mure on harilikult leida lihtne, kiire ja samas võimaikult tervislik retsept. Nüüd on lahendus: tervislikust speltajahust küpsetussegud.
Speltajahust küpsetussegud on mugav ja samal ajal tervislik valik kõigile küpsetajatele – nii harrastajatele kui ka igapäevaküpsetajatele. Ühest küljest pakuvad valmissegud võimalust teha oma elu lihtsamaks, tegemata samal ajal järeleandmises küpsetise kvaliteedis ning maitses. Teisalt on tegemist tõesti tervisliku valikuga, millega vähendate oluliselt valge nisujahu kasutamist oma igapäevaelus ning asendate selle vitamiinirikkama speltajahuga.
Spelta toiteväärtus on palju suurem kui tavanisul, sisaldades oluliselt rohkem proteiini, kiudaineid, vitamiine, amino- ja rasvhappeid ja süsivesikuid. Speltas sisalduv tärklis on hea seaduvusega, ületades nisu ja rukist näiteks muuhulgas ka tsingi ja fosfori sisalduse poolest. Plussiks on seegi, et speltajahust tooted hoiavad ära järske veresuhkrukõikumisi, sest speltaga valmistatud küpsetiste söömisel imendub glükoos verre aeglaselt.
Tavalise nisujahuga võrreldes on küll speltas vähem kleepvalku, mille tõttu speltast küpsetised kerkivad oma tihkema ja ebaühtlase struktuuri tõttu kehvemini. Ent just sellepärast ongi hea kasutada valmissegatud küpsetussegusid nagu Veski Mati Spelta pannkoogi küpsetussegu idudega ning pitsa ja krepi küpsetussegud, mille koostis on paika pandud professionaalide poolt.
Mida võiksime teada speltast?
Speltat nimetatakse sageli tavalise nisu vanaemaks ehk ürgnisuks ja seda kasvatati juba 8000 aastat tagasi. Erinevalt muudest nisusortidest on speltaterad kaetud sõkaldega, mis kaitsevad neid haiguste ja kahjurite eest. Kui tavalise nisu on inimene õppinud aegade jooksul puhtaks valgeks jahuks puhastama, kust lisaks sõkaldele on kadunud ka paljud vitamiinid, siis speltanisus on säilinud oluliselt rohkem vitamiine ja mineraale. Tumedam ja suurema tuhasusega speltajahu on samas kiudainerikkam, mis on kasulik seedimisele ning aitab hoida kolesteroolitaset kontrolli all.
Lihtsustatult öeldes sisaldab speltanisu peaaegu kõiki toitaineid ja vitamiine, mida inimene vajab. Need on jaotunud ühtlaselt tera kihtidesse ning on tänu sellele pärast jahvatamist alles ka püülijahus. Jämedalt jahvatatud speltajahu on suurepärane fosfori-, kaaliumi- ja magneesiumiallikas. Spelta mikroelementidest leidub ka rauda, mangaani ja vaske, kuid need omastuvad mõnevõrra raskendatult. Samas on spelta väga heaks B-rühma vitamiinide allikaks, mida tavatoidus kipub pigem nappima. Seejuures on spelta väiksema süsivesikusisaldusega ja meeldivalt pähklise maitsega.
Speltajahu kasutatakse igasugustes pagaritoodetes alates leivast, saiast, sepikust ja kuivikleivast kuni pannkookide, vahvlite, muffinite ning pastani. Speltajahu on täisterajahu omadustega ehk küpsetistes tuleks seda kasutada kui täisterajahu ning see on kõige parem karaski, lamedate leibade-saiade ning sepiku küpsetamiseks. Speltaseemneid saab idandada ning seda müüakse lisaks jahudele ka kliide, kruupide, helveste, tangude ja mannana. Muide, paljudel nisutalutamuse all kannatavatel inimestel ei ole seda nn antiikviljade vastu, kuid siiski peaks meeles pidama, et spelta puhul on tegemist gluteeni sisaldava toiduainega ja tasub olla ettevaatlik.
Kuna speltanisu kleepvalk on tavanisu omast natuke nõrgem, kerkivad speltajahust küpsetised veidi vähem ja saia tegemiseks see kõige paremini ei sobi. Õige spelta äratundmiseks tuleb teri veidi närida: kui mass muutub suus närimiskummi moodi, on tegu õigesti kasvatatud nisuga. Õiget speltanisu saabki vaid mahepõllunduse meetodeid kasutades, sest keemilised väetised ja tõrjevahendid muudavad terade biokeemilist koostis ja jahu omadusi. Kõige olulisem on eelistada täisteratooteid, sest need on tervislikumad.
Veski Mati Spelta pannkoogi küpsetussegu idudega
Veski Mati