Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Toidukoha arvustus: R14 - selle hinna eest liiga keskmine

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
  • Kõik on värske, puhas ja teenindajad hoolivad kliendist.
  • Hoiduge küülikukoivast - see on pettumus.
Söögikoht R14 Tallinnas. | FOTO: Konstantin Sednev

Rotermanni kvartalis asuv R14 nimetab end uhkelt veinirestoraniks, ja tõepoolest, miks ka mitte, eks see üks fusion-köögi kenam nimetus ole. Restorani eeskojas tegutseb veinipood, mis on ju armas idee: inimene sööb maitsvat toitu, joob veini ja enne taksosse hüppamist saab pudeli mõnusat märjukest kaasa haarata. Nii ei paku restoran ainult menüüs leiduvat kõhutäiteks, vaid kaasa saab osta ka pika ja sumiseva õhtu.

Uued restoranid on toredad. Kõik on värske, puhas ja teenindajad hoolivad kliendist. R14 on uus. Tõenäoliselt on see osa meie restoranikultuurist, et kui söögikoht on avatud, siis on ta valmis ja ei lähe enam paremaks, vaid hakkab alla käima. Siis avatakse samas kohas uus restoran ning ring algab otsast peale. Muidugi pole see raudne reegel, aga vähe on Eestis söögikohti, mis aastaid tegutsevad muutumatult heas kvaliteedis.

Valik suupiste võileivakesi söögikohas R14. | FOTO: Sigrid Kõiv

Nagu uuele restoranile kohane, tuleb R14 ettekandaja kliendile ukse peale vastu ja juhatab ta lauda. See on teine asi, millega ma pean alati pärast Prantsusmaalt naasmist uuesti harjuma (ja ilmselt on see iga söögikoha ettemääratud allakäigu lahutamatu osa) – kui restoran on juba mõnda aega tegutsenud, siis ettekandjad uksele vastu enam ei tule. Eks igaüks näeb ju isegi, kus lauad on. Nii kõnnibki sööja läbi saali ja püüab olla võimalikult nähtav, sest kuidagi paha on istuda ja oodata, olemata kindel, et sind on üldse märgatud.

Veispõsk krõbeda polenta, datlite, peekoni, seente, gremolataga söögikohas R14. | FOTO: Sigrid Kõiv

R14 teeb põnevaid lõunapakkumisi. Näiteks sel teisipäeval oli selleks jalopeno-spinatikattega kanafilee metsiku riisi, sidrunikastme ja õuna-selleri-pähklisalatiga. Inimene vajab vaheldust ja Tallinna südalinnas ilmselt jätkub valgekraelisi lõunatajaid, kes selle pika nimetuse eest pea kuus eurot välja käivad.

Mulle tundub, et peakokal jagub võimekust palju enamaks, kuid omanike soov hästi paljudele sööjatele võimalikult meele järele olla on tinginud lahendused, kus üllatusele on eelistatud viisakust.

Kuid lõunapakkumine pole see, mille järgi restorani hinnata. Meie käisime õhtustamas ning kogemuse võib kokku võtta väljendiga «kena keskmine». Mulle tundub, et peakokal jagub võimekust palju enamaks, kuid omanike soov hästi paljudele sööjatele võimalikult meele järele olla on tinginud lahendused, kus üllatusele on eelistatud viisakust.

Eelroaks tellitud kolme maitsega suupistesaiast kahe puhul ei mäletanud ma järgmisel hommikul, mis seal peal oli. See oli lihtsalt nii keskmine. Kuid teine eelroog – suitsupardisalat purjus ploomidega – oli hoopis parem valik. Jah, salatilehed olid küll mugavaks suhupanemiseks natuke suurevõitu ja ega ploomidki nii väga täis olnud, kuid kokku tuli ikkagi mõnus, värske ja väikese aktsendiga maitse, mis ei löö sööjat oimetuks, kuid sunnib end siiski meenutama.

Suitsupardisalat purjus ploomidega söögikohas R14. | FOTO: Sigrid Kõiv

Kahest põhiroast üks – veisepõsk krõbeda polenta, datlite, peekoni, seente ja gremolataga – sobis pardi ja purjus ploomide sissejuhatuse järel. Maitsemuster oli sama ehk sööjat just ei raba, kuid jääb heas mõttes meelde. Lisaks muidugi rõõm, kui saad liha, mida on säärane lust lõigata ja süüa. Piisavalt küps, kuid mitte kuivanud, piisavalt mahlakas, kuid mitte toores! Ning kaaslaseks mitte jälle tuhande esimest korda kartul, vaid polenta – maisijahust puder, mis fritüüris enesele kena krõbekooriku selga saanud.

Veinis smooritud küülikukoib miniporgandite, küüslauguidude, pastinaagi-spinatikreemiga söögikohas R14. | FOTO: Sigrid Kõiv

Hoiatada tuleb aga teise meie valitud roa – veinis smooritud küülikukoiva – eest. See maitseb nagu haiglatoit. Tundub uskumatu, eriti roa hinda vaadates, kuid nii see on. Kahvatu olemisega maitseta kintsuke, kõrval kastrulis peab vist olema kaste, aga see näeb välja nagu mitu korda üles soojendatud köögiviljasupp. Veini pole tunda ja pastinaagi-spinatipüree ainult võimendab toidu ilmetust. Võimalik, et restoran on mõelnud ka näiteks maohaavadega klientidele, aga siis võiks menüüsse vastava hoiatuse panna. Mõtlesin, et peenuseta on mu maitse ja seepärast ei mõistagi ma rooga, mida söön, kuid siis lugesin ajakirja Oma Maitse novembrinumbrit. Ma pole ainus pettunu. Tõesti, võtke oma kodujänesega midagi ette, enne kui sellest söögikoha maineprobleem saab.

Noppeid menüüst

Tänased tapased, vali kolm meelepärast maitset, 5 eurot
Piprane veisefilee tšillimoosi, Manchego juustu, seemneõhikuga 8 eurot
Peakoka salat tuunikala, vutimunade, friteeritud roheliste oliividega 9 eurot
Suitsupardisalat purjus ploomidega 6 eurot
Kaheksajalg mandelkartulite, küpsetatud tomatite, pimentoni aioli, krõbeda sibula, tuunikalahelvestega 15 eurot
Veinis smooritud küülikukoib miniporgandite, küüslauguidude, pastinaagi-spinatikreemiga 18 eurot
Grillitud antrekoot mandelkartulikrõpsude, broccolini, bearnaise kastmega 20 eurot
Veispõsk krõbeda polenta, datlite, peekoni, seente, gremolataga 17 eurot
Flan karamelli, apelsinifilee, pähklipralinee, besee, chia seemnetega 6 eurot

Tagasi üles