Inimese suhtlemisvajadus ei alga hetkest, kui me õpime rääkima ja leiame esimesed kaaslased lasteaia liivakastist. Vajadus lähisuhte järele on vastsündinu esmane ja kõige kriitilisem vajadus vahetult pärast ilmavalguse nägemist. Isegi söök-jook ei ole lapse isiksuse arenguks nii oluline kui emotsionaalne kontakt.
Me ei adu enamasti, kuidas needsamad mustrid, mis tekkisid varases eas meie suhetes täiskasvanutega, mõjutavad meie tänaseid suhteid – nii kodus kui ka töökohal.
Pereterapeut ja kiindumussuhte spetsialist Daniel A. Hughes pani raamatus «8 nurgakivi parimate suhete vundamendis» oma kogemused ja neuroteaduse kokku kergesti mõistetavateks «nurgakivideks», näidates oskuslikult, kuidas meist võivad vaatamata lapsepõlvehaavadele ja nende kiuste saada paremad sõbrad, abikaasad, õed-vennad ja lapsed.
Millised on põhilised nurgakivid? Need on:
Mõnikord, eriti konflikti haripunktis, kipub ununema suhte olulisus. Siis ütleme ja teeme asju, mis kahjustavad suhet rohkem kui konflikt ise.
Kui su partner ei räägi sulle, mis teda vaevab, kas see näitab tema tahtmatust sulle toetuda ja vähendab sinu seisukohtade väärtust? Või tähendab see hoopis seda, et su partner läheneb raskustele teistmoodi, soovides asjad iseendas läbi mõelda, enne kui oma mõtteid kellegagi jagab?
Õppides tundma seda, kes sa ise oled ja missugune on sinu kiindumuskäitumine, õpid sa, kuidas oma suhetega paremini tegeleda ja neid mitte ainult säilitada, vaid ka tugevdada.
Kui sa oled võimeline aru saama, kui oluline on teie suhe nii sulle kui ka su partnerile, hoiad sa tõenäoliselt meeles, et ükski konflikt ei ole nii suur, et seda ei oleks võimalik lahendada.
Kui sind huvitab, kuidas ehitada üles uusi sisukaid suhteid või kuidas süvendada ja rikastada olemasolevaid, üha enam rahuldust pakkuvaid ja püsivaid suhteid, siis vaata rohkem Dan Hughesi «8 nurgakivi parimate suhete vundamendis» kohta siit: www.kasupered.ee