Kuidas hoida laps elus viienda sünnipäevani?

FOTO: Vida Press

Olen kuulnud ütlust, et kui oled suutnud kasvatada lapse nelja-aastaseks, nii et laps pole saanud suuri vigastusi või surma, siis oled lapsevanemana õnnestunud. See ütlus on üsna mõtlemapanev, eriti kui vaadata, mis toimub meie ümber iga päev.

Eesti Haigekassa andmetel oli 2015. aastal 0–4-aastaseid lapsi Eestis 71 714, neist 23 004 ehk lausa üle kolmandiku said sellise vigastuse, et vajasid arstiabi. Lihtsaid arvutusi tehes võib öelda, et iga päev sai viga 63 last! Peamiseks vigastuste põhjustajaks on väikelaste kukkumised, mille tõttu vajas abi 9885 last. Vanus 0–4 on iga, kus laps sõltub täielikult vanemast ja vanema ülesanne on luua lapsele turvaline kodu. Ent miks on ikka nii, et peaaegu iga päev juhtub mõni traagiline sündmus, mis on tekitanud lapsele tõsiseid või jäädavaid vigastusi või lõppenud sootuks surmaga?

Oma töös puutun kokku paljude inimestega ning tihtipeale tulevad jutuks kodus toimuvad õnnetused. Kui avan õnnetuste tagamaid ning räägin peamistest probleemidest, mis õnnetusteni viivad, tunnevad vestluspartnerid end sageli šokeerituna. Enamasti tuleb inimestele üllatuseks, et lapsed kukuvad aknast alla, neelavad alla mänguasjade pisikesi patareisid, söövad värvilisi pesukapsleid, saavad lapsevanema antud rohtudest üledoosi või pistavad vooluvõrku jäetud nutiseadme laadija otsa endale suhu. Need on päris tavalised olukorrad, mida võib iga erakorralises meditsiinis töötav lastearst kinnitada.

Sammud, mis nende õnnetusteni viivad, on enamasti hõlpsalt ära hoitavad. Usun, et olukorrad, mida peetakse ilmsüütuteks, kuid mis ometi võivad viia kurbade tagajärgedeni, võivad esineda väga paljudes kodudes. Näiteks kodukeemia hoitakse kraanikausi all kapis, tikutoos vedeleb köögilaual, ravimid jäetakse diivanilauale, kõrghoones puuduvad akendel turvariivid, välisukse võtmeid hoitakse seal, kus juhtub, kodus puudub suitsuandur, ohtlikud esemed (nuga, käärid) asuvad laste käeulatuses, gaasiseade on katkine või hooldamata, kodutiigil pole turvatara, raamaturiiul ei ole seinale kinnitatud. Kõik see on otsene oht lapsele, mis muutub tragöödiaks kohe, kui lapsevanem pöörab kas või korraks pea mujale.

Mida saab iga lapsevanem teha, et tema lapse neljas sünnipäev ei jääks viimaseks?

Üks võtmelahendusi on koduse keskkonna muutmine ohutumaks vastavalt lapse ealistele vajadustele ja iseärasustele. Siin ei ole üht valemit, mis sobib igale kodule ja igale lapsele, sest teadupärast oleme kõik erinevad. Oluline on tunda oma last, oma kodu ja vastavalt sellele muuta keskkond turvaliseks. Kuid üks universaalne kuldreegel selle juures siiski on – alati on parem kodu ohutusega üle pingutada kui ohte alahinnata. Kui seni ei ole õnnetust juhtunud, ei tähenda, et seda ei juhtu ka homme.

Lapsevanem peab lapsega ohtlikest olukordadest rääkima. See on oluline, sest sedasi hindab ja minimeerib vanem ise oma kodu võimalikke riske ning samal ajal kasvatab lapse teadmisi ohtudest ja ohutusest. Kui laps teab, mis ohtu tekitab, oskab ta sellest eemale hoida. Loomulikult tuleb rääkimise puhul arvestada lapse vanuse ning sellest tuleneva vastuvõtlikkuse ja arusaamise võimega. 

Tõsi on see, et isegi siis, kui kõik sätted on paigas, juhtub õnnetusi. Seetõttu peab teadma, kuidas õnnetuse korral käituda. Kui häda juba käes, ei ole enam aega guugeldada ja juhiseid otsida. Elementaarsed elu päästvad teadmised ja oskused tuleb endale enne selgeks teha. Väga paljud õnnetusse sattunud inimesed räägivad, et kriisisituatsioonis unustasid nad isegi hädaabinumbri. Seega ei maksa pidada paljuks aeg-ajalt omale see lihtne 112 meelde tuletada.

Väikelapse puhul ehk kõige olulisem on järelevalve. Peamiselt juhtuvadki lastega õnnetused siis, kui vanemad on nad omapäi jätnud. Ja väikeste puhul ei piisa alati ainult füüsilisest kohalolust – samal ajal kui vanem lappab internetti, on tema tähelepanu hõivatud ning laps võib oma teadmatusest palju korda saata. Väikelapseiga on nii lühike ja lapsed kasvavad ruttu suureks. Soovitan vanematel seda aega nautida ja pühendada oma meeled väikesele ilmakodanikule. Tema vajab teie tähelepanu ja turvatunnet kõige enam.

Meie laste turvalisus ja ohutus ei tohi olla luksuskaup, mida lapsed ei saa tarbida vanemate madala sissetuleku, teadmatuse või ükskõiksuse tõttu. Kõik lapsed on väärt ohutut kodu, keskkonda, kus kasvada ja tähistada oma viiendat, kuuendat, seitsmendat jne sünnipäeva.

Tagasi üles