Meestemagnet Matilda

Poola näitlejanna Michalina Olszanska Matildana Aleksei Utšiteli samanimelises filmis.

FOTO: Scanpix

  • Kes oli kõmulise mängufilmi "Matilda" peategelase prototüüp tegelikult?
  • Kšessinskaja elas 99-aastaseks ja andus elu teisel poolel hasartmängudele.

Viimastel nädalatel kirgi kütnud ja meiegi kinoekraanidel vaadatavuse edetabelite tipus püsinud Vene mängufilm «Matilda» sunnib uurima, kes oli tegelikult see saatuslik naine, kes isegi tulevasel tsaaril pea segi ajas.

Venemaal palju kõmu tekitanud režissöör Aleksei Utšiteli värske linateos «Matilda», mis kõneleb troonipärija ja baleriini keelatud suhtest, meenutab oma ootamatute, ent üliklišeelike süžeepöörete tõttu pigem mõnda India melodraamat. Kuigi film on suursugune, uhke ja vaatemänguline, päästab naeruväärselt konstrueeritud stsenaariumil põhineva linateose režissööri oskus näitlejaid usutavalt mängima panna ning tegelikult saab filmielamuse kõigele vaatamata.

Aga kes see saatuslik Matilda päriselt oli? Selgub, et filmitegijatel on paljuski olnud kadestamisväärne fantaasia.

Tulevane legendaarne priimabaleriin, venepärase täisnimega Maria-Matilda Adamovna-Feliksovna-Valerjevna Kšessinskaja oli, nagu nimestki mõneti välja võib lugeda, poola juurtega. Tema ema oli Julia Dominskaja, samuti baleriin, kuigi vaid kordeballeti ridu ehtiv. Esimesest abielust oli tal viis last, pärast balletitantsijast abikaasa surma läks ta mehele Poola balletitantsijale Feliks Adam Walerian Krzesińskile ning sellest abielust sündis omakorda kolm last. Kuna tsaar Nikolai I kutsus Krzesinski Venemaale tööle, sündiski Matilda Venemaal Peterburi kubermangus Ligovos 1872. aasta 31. augustil.

Noore Nikolai kurameerimise soodustamiseks loodi isegi spetsiaalne fond, et mehel oleks, mida südamedaamile kinkida.

Eelnevat arvestades on üsna loogiline, et kõigist kolmest lapsest said samuti balletitantsijad, kusjuures väga hinnatud. Et õdedel Maria teatris vahet teha, kutsuti vanemat õde Juliat «Kšessinskaja 1» ja nooremat «Kšessinskaja 2», vend Jossif, kes pärast Oktoobrirevolutsiooni Venemaale jäi, teenis ära teenelise kunstniku aunimetuse.

Loe ka neid

Tagasi üles