Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Meestemagnet Matilda

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
  • Kes oli kõmulise mängufilmi "Matilda" peategelase prototüüp tegelikult?
  • Kšessinskaja elas 99-aastaseks ja andus elu teisel poolel hasartmängudele.
Poola näitlejanna Michalina Olszanska Matildana Aleksei Utšiteli samanimelises filmis. | FOTO: Scanpix

Viimastel nädalatel kirgi kütnud ja meiegi kinoekraanidel vaadatavuse edetabelite tipus püsinud Vene mängufilm «Matilda» sunnib uurima, kes oli tegelikult see saatuslik naine, kes isegi tulevasel tsaaril pea segi ajas.

Venemaal palju kõmu tekitanud režissöör Aleksei Utšiteli värske linateos «Matilda», mis kõneleb troonipärija ja baleriini keelatud suhtest, meenutab oma ootamatute, ent üliklišeelike süžeepöörete tõttu pigem mõnda India melodraamat. Kuigi film on suursugune, uhke ja vaatemänguline, päästab naeruväärselt konstrueeritud stsenaariumil põhineva linateose režissööri oskus näitlejaid usutavalt mängima panna ning tegelikult saab filmielamuse kõigele vaatamata.

Aga kes see saatuslik Matilda päriselt oli? Selgub, et filmitegijatel on paljuski olnud kadestamisväärne fantaasia.

Tulevane legendaarne priimabaleriin, venepärase täisnimega Maria-Matilda Adamovna-Feliksovna-Valerjevna Kšessinskaja oli, nagu nimestki mõneti välja võib lugeda, poola juurtega. Tema ema oli Julia Dominskaja, samuti baleriin, kuigi vaid kordeballeti ridu ehtiv. Esimesest abielust oli tal viis last, pärast balletitantsijast abikaasa surma läks ta mehele Poola balletitantsijale Feliks Adam Walerian Krzesińskile ning sellest abielust sündis omakorda kolm last. Kuna tsaar Nikolai I kutsus Krzesinski Venemaale tööle, sündiski Matilda Venemaal Peterburi kubermangus Ligovos 1872. aasta 31. augustil.

Noore Nikolai kurameerimise soodustamiseks loodi isegi spetsiaalne fond, et mehel oleks, mida südamedaamile kinkida.

Eelnevat arvestades on üsna loogiline, et kõigist kolmest lapsest said samuti balletitantsijad, kusjuures väga hinnatud. Et õdedel Maria teatris vahet teha, kutsuti vanemat õde Juliat «Kšessinskaja 1» ja nooremat «Kšessinskaja 2», vend Jossif, kes pärast Oktoobrirevolutsiooni Venemaale jäi, teenis ära teenelise kunstniku aunimetuse.

Matilda Kšessinskaja 20. sajandi alguses. | FOTO: Scanpix

Huvitus naisest esimest korda

Et Matilda on eriti andekas, sai selgeks üsna pea, ja seda eeskätt tänu tugevale iseloomule, töötahtele ning isalt päritud väljendusrikkusele. Kohe pärast kooli lõpetamist sai ta töökoha Peterburi Maria teatris. Tema leivanumbriks oli – nagu filmistki mäletame – 32 fuetee järjestikune ja täiuslik sooritamine. Ükski vene baleriin polnud sellega varem hakkama saanud.

Räägitakse, et esimest korda panid Matilda ja tulevane tsaar Nikolai II teineteisele silma peale pärast balletikooli lõpueksameid peetud pidulikul õhtusöögil, kus Nikolai noorele daamile komplimente puistas. Noormehe ema tsaarinna Maria Fjodorovna hõõrus rõõmust käsi, sest murele tuli lõpp – lõpuks ometi hakkas tema poeg vastassoost huvituma. Noore Nikolai kurameerimise soodustamiseks loodi isegi spetsiaalne fond, et mehel oleks, mida südamedaamile kinkida. Muuseas kuulus sinna varem helilooja Rimski-Korsakovile kuulunud maja.

Ja kuigi kõigile oli selge, et tantsijast nagunii imperaatori abikaasat ei saa, ei näinud ka Nikolai isa, tsaar Aleksander III baleriiniga suhtlemises midagi laiduväärset – elukogemusi peab ju saama. Seda enam, et toonastele tantsijannadele oli kellegi mõjuka ja rikka mehe armukeseks olemine täiesti enesestmõistetav, et mitte öelda elementaarne.

Armurõõm

Kuigi filmist jääb mulje, nagu oleks troonipärija ja priimabaleriini suhe, mis kestis aastatel 1892–1894, äärmiselt tormiline olnud, siis nädalate viisi arhiivis Nikolai II päevikut tudeerinud Venemaa ajalehe MK toimetaja midagi sellist – vähemasti mehe vaatevinklist – ei tuvastanud. Jah, aastaid kirjutab tulevane tsaar, kuidas ta Matildaga kohtus, kuidas tema nägemise üle rõõmustas või temaga varaste hommikutundideni aega veetis, kuid ikka ja jälle leiab päevikust kohti, mis pühendatud hoopis noormehe tulevasele naisele, Hesseni printsess Alixile. Nii tunduski ajakirjanikule, et soov suhet hoida ja arendada pärines pigem naispoolelt – jäi mulje, et riigiasjade ja reisidega pidevalt hõivatud Nikolaile oli Matilda siiski pelgalt seksikas daam, kellega aeg-ajalt oli meeldiv koos olla. Alixiga, tulevase Aleksandra Fjodorovnaga abiellumise järel suhe Matildaga otsa saigi.

Oma memuaarides – need ilmusid 1969. aastal Prantsusmaal – kirjutab Matilda, et oli suhte lõppemise tõttu lohutamatult õnnetu.

Inimene ei pea üksi olema

Matilda ei jõudnud kaua üksi olla. Tema uueks väljavalituks osutus suurvürst Sergei Mihhailovitš, Nikolai I lapselaps ja Nikolai II onu. Kaasaegsed imestasid, et ülimalt introvertse loomuga Sergei Mihhailovitš oli aastaid Matildasse nii sügavalt armunud, et andis naisele alati andeks talle loomuomased tiivaripsutamised ja üleaisalöömised teiste tähtsate meestega. Ta talus üleaisalöömist isegi naisest tunduvalt noorema suurvürst Andrei Vladimirovitšiga, Nikolai II nõoga. Matilda Kšessinskajagi tunnistab mälestusteraamatus: «See polnud enam tühine flirt…»

Nii ei olegi täpselt teada, kes oli Matilda poja Vladimiri tõeline isa, sest mõlemad armukesed tunnistasid lapse omaks. 1902. aastal sündinud poega soovis ema kutsuda Nikolaiks, kuid siiski pandi talle nimi tema oletatava isa Andrei Vladimirovitši auks. Tegelikkuses oli Vladimiri isanimi Oktoobrirevolutsioonini Sergei, emigratsioonis aga Andrei, sest nooremast armukesest sai Cannes’is 49-aastase Matilda abikaasa.

Aga ega Andrei Vladimirovitšilgi lihtne olnud. Nimelt tekkis naisel suhe endast poole noorema tantsija Pjotr Vladimiroviga ning ajal, mil Matilda Pariisis külalisetendusi andis, kutsus suurvürst noormehe duellile ning vigastas tema nina sedavõrd, et arstidel tuli see tükkidest kokku panna.

Pikk ja huvitav elu

Kuigi pärast revolutsiooni pages Matilda Pariisi, oli tal varandust piisavalt. Juba kodumaal elas ta aastaid luksuslikus veinikeldriga häärberis, kus kogu sisustus põhines otsast lõpuni tema enda ideedel. Tal oli nii hobuseid kui ka autosid ning isegi laut, sest priimabaleriin jumaldas värskelt lüpstud piima. Kurjad keeled rääkisid, et tantsija kosmilistest honoraridest poleks sääraseks luksuseks jätkunud ning et temast sisse võetud suurvürst Sergei Mihhailovitš, riigikaitsenõukogu liige, näpistas selleks vahendeid suisa riigikaitse eelarvest.

1929. aastal lõi Matilda Pariisis omanimelise balletikooli, sest muretu elu oli jäänud seljataha ning tekkis vajadus ise leiba teenida. Kool õitses isegi Teise maailmasõja ajal, aga jäi naise hasartmängusõltuvuse tõttu tema ainsaks sissetulekuallikaks.

Kaks aastat enne Matilda surma käisid tal Pariisis külas Nõukogude balletitähed Jekaterina Maksimova ja Vladimir Vassiljev, kes kinnitasid hiljem, et kohtusid hallide juuste ja kuivetunud kehaga, kuid väga nooruslike ja säravate silmadega naisega. Tähed olla talle maininud, et Matilda Kšessinskajat mäletatakse kodumaal endistviisi, ja Matilda vastanud: «Ja jäävad mäletama igavesti.»

Vaid mõni kuu jäi puudu, et äärmiselt huvitavat elu elanud Matilda saanuks saja-aastaseks – meie seast lahkus ta 1971. aastal. Pikaealisus polnud Kšessinskite suguvõsas haruldane – Matilda vanaisa elas 106-aastaseks, õde Julia aga 103-aastaseks.

Matilda Kšessinskaja maja Peterburis. | FOTO: Scanpix
Tagasi üles