Neli asja, mida paljud meist ei taha endale tunnistada

Linda Pärn
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Vida Press

Ühiskonnas, kus inimestele meeldib üksteisele näpuga näidata ja teisi naeruvääristada, on eriti vapper olla enda suhtes üdini aus. Mitte keegi ei ole täiuslik ja kõik võidavad sellest, kui võimalikult paljud suudavad seda endale tunnistada.

Sagedasti üritatakse aga endast võimalikult hea mulje jätta, sest siis on lootus, et me teistele rohkem meeldime. Tegelikult tuleks endale meelde tuletada, et igaühe heakskiitu pole võimalik saavutada, see on nagunii võimatu. Milleks siis üldse üritada ja oma energiat raisata?

Marc & Angel kirjutab, et end avades, abi ja tuge paludes oleme teistele eeskujuks. Lõpuks oleme ju kõik ühtmoodi kimpus oma probleemide ja sisemiste konfliktidega. Inimene on ilus, sest ta on haavatav, keeruliste emotsioonidega ja oma vigadega.

Vabasta ennast teiste arvamuse järgi elamisest, püüa olla autentsem ja ausam. Alustuseks võta arvesse neid lihtsaid tõdesid, mida sa oled endale pikalt eitanud.

Me oleme tundlikumad, haavatavamad ja ebakindlamad, kui me tahame teistele näida. Igal inimesel on tunded, nii on meid loodud. Millegipärast üritavad paljud siiski neid tundeid varjata. Aga miks? Sest tundlikke inimesi peetakse nõrgaks. Tundlikus ei ole tegelikult märk nõrkusest, probleem on hoopis ühiskonna suhtumises. Ära häbene oma siiraid tundeid näidata, need teevad sind inimlikuks. Kui tahad nutta, siis nuta. Kui tunned, et midagi on vaja öelda, siis ütle see välja. Võltsviisakus ei vii elu edasi.

Me anname teistele liiga palju kontrolli oma elu ja tunnete üle. Ühel hetkel tuleb sul maailmale öelda: «Selline ma olen. Võta või jäta.» Sellise hetkeni jõudmiseks kulub aga aega - mõnel rohkem, mõnel vähem. Võtab aega, et teistele meeldida püüdmisest ja teiste hinnangute järgi elamisest välja areneda. Sotsiaalse tunnustuse otsimine on meile sisse kodeeritud, paljudele on see väga oluline. Koguni nii oluline, et oma elu jäetakse elamata, sest teiste soovide tõttu tuleb oma unistused ohvriks tuua. Ürita endale ikka aeg-ajalt meelde tuletada, et see, mida teised sinust arvavad, ei ole oluline. Panusta õigetesse suhetesse ja hoia oma ümber neid, kes näevad sinu tõelist mina.

Me hindame tihti ka iseenda väärtust läbi asjade. Kui tingimused on õiged, saab hankida omale rohkem raha, uuema auto, suurema kodu ja muid materiaalseid asju, mida laialt hinnatakse. See on horisontaalne areng. Vertikaalne areng on sisemine areng, mis võib toimuda ka siis, kui jääd ühte kohta paika ja väliselt paistad samasugune. See on areng, mille puhul saad öelda: «Viis aastat tagasi oleksin ma selle pärast täiesti endast välja läinud, aga nüüd ei võta ma seda isiklikult.» Paraku takerduvad paljud vaid välistesse saavutustesse ja see takistab sisemist arengut.

Me ei tunnusta end piisavalt. Lihtne on oma elule tagasi mõelda ja igasugu eksimusi kahetseda. Paraku ei ole sellest mitte mingit kasu. Ole enda üle uhke, et oled vaatamata kannatustele ellu jäänud ja tugevamaks saanud. Hinda seda, kelleks sa oled täna saanud. Sinu vastupidavus ja kogemused on palju väärt. Ka kõige pisemad ja tühisena näivad asjad on olnud millekski kasulikud - isegi see miinimumpalgaga töö, valede inimeste seltsis raisatud õhtud, korstnasse kirjutatud projektid. Kõik, mida oled oma elus kogenud, on sinust kujundanud selle inimese, kes sa praegu oled. Ole enda üle uhke, sa oled seda väärt.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles