/nginx/o/2017/11/01/7273207t1h5b07.jpg)
Sa vist ei kujuta hästi ette, et läheksid ööklubis võõra inimese juurde, koputaksid talle õlale ja paluksid laenata tema hambaharja. See on veider ja vastik. Miks aga oleme me valmis vaat et võõra, kuigi meeldiva inimesega rõõmsalt valmis oma keelega tema suu sisemust lakkuma – see ju sisuliselt suudlemine ongi.
Independent selgitab, et kõik taandub meie evolutsiooni käigus arenenud ihale välja nuuskida geneetiliselt kõige paremini sobiv partner, kuigi muidugi tänapäeval ei ole ainult geneetika see, mis meid kellegi poole tõmbab, arvestades Tinderit ja teisi lugematuid kohtinguteenistusi.
Ometi armastavad inimesed suudelda vaat et igas kultuuriruumis ning neis, kus seda nii palju ei tehta, on levinud lähedal olemine ja nuusutamine, selgitab dr Sarah Johns, kes on Kenti ülikooli evolutsioonipsühholoog. «Suudlemine – nagu ka puudutused ja nuusutamine – on emotsioonidest aetud akt, mis annab meile võimaluse ära tunda kõige sobivama ja «evolutsiooniliselt kasulikuma» partneri,» lisab Fulvio D’Acquisto, kes on Roehamptoni ülikooli immunoloog.
«Inimestel pole hästi arenenud haistmismeelt, suudlemine aga lubab partnerit maitsta ja nuusutada ning teada saada, kas tal on teistsugune immuunvastus kui meil, kuna meid tõmbab rohkem nende poole, kes meist selles osas erinevad,» selgitab dr Johns. Nii on suurem tõenäosus, et paaril sünnib laps, kes saab hakkama rohkemate haiguste vastu võitlemisega – miski, mis oli väga oluline enne moodsa ajastu vaktsiine, antibiootikume ja meditsiini.
«Parim histoloogilise sobivuse kompleks on kõige paremini äratuntav kehalõhnas, seega kellegi suudlemine ja maitsmine annab meile võimaluse hinnata, kui sarnane või erinev inimene meist biokeemiliselt on,» lisab Johns. Samuti tugevdame me suudeldes teineteise immuunsüsteemi, vahetades baktereid ning rikastades partneriga üksteise mikrofloorat.
Just need ongi põhjused, miks meile siiski meeldib üksteist keelega sügavalt suudelda, isegi kui ratsionaalselt mõeldes on see justkui natuke vastik tegevus.