Californiast pärit naine sai paraja šoki osaliseks, kui avastas, et kuigi ta juba kandis teise paari last, jäi ta ka oma bioloogilise lapse ootele. Tegemist on väga haruldase meditsiinilise juhtumiga.
Haruldane juhtum: surrogaatema rasestus, kandes samal ajal teise paari last
1. november 2017, 16:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jessica Allen ütles ABC uudistele, et alguses arvasid arstid, et tegemist on kaksikutega. Alles palju hiljem sai selgeks, et teine laps on Jessica enda bioloogiline poeg.
Kuigi superfetatsioon on väga haruldane, võib seda siiski ette tulla, juhul kui naisel toimub ovulatsioon ka pärast rasestumist. Sellisel juhul võib viljastumisel ja embrüo pesastumisel areneda teine beebi, kellel on teistsugune viljastumisaeg ja seega ka teistsugune loote arenemise aeg.
Alleni sõnul otsustas ta surrogaatemaduse kasuks pärast seda, kui oli sünnitanud juba kaks tervet last. «Mitte ükski naine maailmas ei peaks oma elus ilma jääma ema ja lapse vahelisest sidemest ja armastusest,» põhjendas Allen oma otsust.
Aprillis 2016 kohtuski ta last saada sooviva paariga ning üks nende embrüotest istutati tema emakasse. Kuuendal rasedusnädalal märkas aga arst ultrahelis ka teise loote olemasolu. «Võimalus, et embrüo kahestub, on väga väike, aga seda juhtub, seega ma olin lihtsalt väga üllatunud,» ütleb Allen.
Allen sünnitas keisrilõike teel kaks poissi, keda ta pidas identseteks kaksikuteks. Sünnil ta lapsi ei näinud, kuid talle saadeti hiljem foto ja ta märkas, et identsed lapsed kindlasti pole – ühe lapse nahatoon oli palju heledam.
Alles mitu kuud hiljem said nad teate, et tegemist on tõesti nende enda bioloogilise lapsega ja DNA-test tõestas seda. Pärast pikka võitlust hooldusõiguse üle, said nad lõpuks veebruaris oma pojaga kokku. Praegu on poiss kümnekuune ja vanemad väga õnnelikud. «Ta on väga tark ja intelligentne poiss,» kiidab uhke ema.