Uuring: Eestis on rõõm olla ema

FOTO: SCANPIX

Eesti on hea riik, kus lapsi kasvatada, platseerudes nn emade indeksi edetabelis 164 riigi seas 18. kohale, selgub mittetulundusorganisatsiooni Save the Children avaldatud raportist.

Emade indeksi koostamisel arvestatakse riigi kohta nii naiste kui laste indeksis.  Naiste indeksi moodustamiseks kogus organisatsioon andmeid naiste tervise, hariduse, majandusliku olukorra ja poliitilise esindatuse kohta. Laste indeksi koostamisel võeti arvesse alla 5-aastaste laste suremust ning haridust omandavate laste osakaalu. Naiste ja laste indeksi kõrvutamisel saadigi emade indeks.

Eesti paistab silma

Eesti platseerub nii laste kui naiste indeksis 17. kohale, emade indeksis aga 18. kohale.

Eesti paistab tabelis silma suhteliselt pika rasedus- ja sünnituspuhkusega ja selle eest makstava hüvitisega. Nimelt võimaldab riik võtta 140 päeva rasedus- ja sünnituspuhkust, mille eest makstakse naisele 100 protsenti tema keskmisest töötasust. Mitmes teises arenenud riigis ei ole 100-protsendiline hüvitamine sugugi nii iseenesestmõistetav. Näiteks Islandi ja Itaalia naistele hüvitatakse rasedus- ja sünnituspuhkusel 80 protsenti nende keskmisest töötasust, Soomes ja Ungaris aga 70 protsenti.

Kui vaadata naiste sissetulekut, tuleb tõdeda, et meeste ja naiste sissetulekutes laiutab lõhe praktiliselt igal pool. Eestis teenivad naised 65 protsenti meeste keskmisest töötasust, mis on arenenud riikide seas küllaltki keskmine tulemus. Kõige väiksem sissetulekute erinevus on Norras, kus naised teenivad 77 protsenti meeste keskmisest palgast.

Ka poliitiliselt on naised kõige paremini esindatud Põhjamaades: Islandil, Soomes, Norras ja Rootsis on naiste osakaal valitsuses vähemalt 40 protsenti, sealhulgas Rootsis lausa 45 protsenti. Eesti riigi võimuladvikust moodustavad naised 23 protsenti.

Naiste keskmise oodatava eluea poolest on paarkümmend arenenud riiki Eestist eespool. Kui Eesti naise keskmise eluiga on 79 aastat, siis näiteks Austraalia, Islandi ja Itaalia õrnem sugu elab keskmiselt 84-aastaseks, jaapanlannad aga lausa 87-aastaseks.

Eesti edu üllatab?

Eesti koht edetabeli nii eesotsas ja mõne teise arenenud riigi jäämine veidi tahapoole on üllatanud nii Suurbritannia kui Kanada uudisteportaale.

Näiteks Suurbritannia ajaleht The Guardian kirjutab, et vastavalt uuringule on inglise lapsed  (laste indeksis 23. koht) kehvemas olukorras kui 22 teise arenenud riigi - näiteks Sloveenia ja Eesti – lapsed.  «Kas asjalood on tõesti nii kehvad?» küsib The Guardian. «Lugege raportit ja pühkige pisaraid,» lisatakse artiklis.

Ka portaal London Evening Standard on uuringutulemuste pealkirja sõnastamisel võtnud aluseks võrdluse Eestiga. «Suurbritannia laste heaolu kehvem kui Eestis,» võtab pealkiri uudise sisu kokku.

Kanada pereportaal parentcentral.ca küsib oma uudisteblokis, miks Sloveenias ja Eestis on parem ema olla kui Kanadas (20. koht emade indeksis) ning vastab sealsamas, et Kanada on edetabelis tagapool naiste kõrgema suremuse tõttu raseduse ja sünnituse ajal.

Norras parim, Afganistanis halvim

Organisatsioonile Save the Children laekunud andmete kohaselt on Norra kõige parem riik, kus lapsi kasvatada. Norrale järgnevad Austraalia, Island, Rootsi, Taani, Uus-Meremaa, Soome ja Belgia. Tabeli tagumises otsas on Afganistan, kus on kõrge laste suremus ja lühike naiste keskmine eluiga.

Kui vaadata lõhet Norra ja Afganistani emade ja laste heaolu vahel, on tulemus dramaatiline, nenditakse raportis. Keskmine norralanna omandab haridust keskmiselt 18 aastat, elab 83-aastaseks ja vaid üks Norra laps 175st sureb enne viiendat sünnipäeva. Samas keskmisel afgaani naisel on selja taga vähem kui viis aastat haridusteed, iga viies laps sureb enne 5-aastaseks saamist ning afgaani naise keskmine eeldatav eluiga on vaid 45 aastat.

Tagasi üles