Kui esimesed miinuskraadid annavad märku peatselt algavast talvest, on enamike inimeste näonahk juba kuiv ja rabe nagu liivapaber. Mida teha, et nahk ka sügistalvisel hooajal tervisest pakataks ja meist parima esile tooks?
Näonahk Eesti heitliku ilma meelevallas: mida teha ketenduse ja kuperoosaga?
27. oktoober 2017, 10:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sageli on jäänud suvel naha eest hoolitsemine unarusse, päike on teinud oma halastamatut tööd ning sügisel alanud kütteperiood ehmatab nahka kuiva õhuga, samal ajal, kui väljas värskes õhus viibitakse üha vähem. Kõik need tegurid panevad näonaha olukorda, kus see muutub üha kuivemaks, tuhmimaks ning probleemsemaks. Paraku pole meie laiuskraadil loota, et lähikuudel midagi iseenesest paremaks muutuks. Kord tuuline ja soe, siis käre ja külm, siis niiske ja nullilähedane – kõik sellised ilmamuutused traumeerivad nahka. Tuul ja pakane teevad naha punetavaks ja ketendavaks, välise külma ja köetud toa vahel käimisel kogeb nahk suuri temperatuurikõikumisi ning kuival nahal võib avalduda ämblikuvõrguna kuperoosa. Kuidas naha eest hoolitseda, annab nõu Tallinki hotelliketi spaade ja ilusalongide juht Astrid Sõmera.
Sügistalvel tuleb senisest enam pöörata tähelepanu igapäevasele naha puhastamisele, õrna silmaümbruse piirkonna hooldusele ning soovitavalt ka eraldi öötoodete kasutamisele. Ühelt poolt vastab tõele, et 30. aastatest alates vajab nahk täiendavat turgutust, aga teisalt peaks probleeme ennetama juba varem, sest paljud hiljem avalduvad mured, näiteks pigmendilaigud, on juba nooruses tehtud vigade tulemus.
Temperatuurikõikumiste vastu aitavad leevendust leida õigesti valitud kaitsvad nahahooldustooted. Erihooldust vajab seejuures probleemne nahk, näiteks selline, mille puhul on tekkinud tunne, et näonahk on numbri võrra liiga väikeseks jäänud ja kisub. Samuti võiks kosmeetikuga koos koostada sügistalvise nahahooldusplaani tundliku ja allergilise nahaga inimesed.
Milline näokreem kuivale, milline rasusele nahale?
Talvel tuleb külma ja jäise tuule eest kaitsta igasugust nahka, olgu see siis kuiv, normaalne või rasune. Kui nahk on loomult kuiv ja tundlik, peaks suvise niisutava kreemi juba eos asendama spetsiaalse toitva ja tummise kreemiga, millele lisaks võiks teha aeg-ajalt niisutavaid ja toitvaid maske. Sageli ei osata teadvustada, et ka rasune nahk muutub talvel pindmiselt kuivaks, seega ei tohiks ka selle puhul piirduda vaid niisutamisega ning vähemalt üks toitev näokreem või mask võiks kosmeetikakotis olla. Spetsiaalset kuperoosavastast kreemi paraku pole, küll võib selle probleemiga kimpus olijatele soovitada keskmisest rasvasemaid näokreeme ning rahustavaid näomaske.
Üldiselt võib kasutada kogu talve vältel ka üht näokreemi, kui see sobib ja tagab toonuses ning särava naha. Kui aga kreemist hoolimata läheb naha seisund kehvemaks, siis võiks kosmeetikuga nõu pidada, kas vahetada kreem välja või otsida sellele midagi tõhusamat lisaks. Vajadusel võib nahka turgutada seerumikuuriga, mis tuleb valida oma nahatüübile vastav.
Kas talvel võib nahka koorida ja näovett kasutada?
Miskipärast on levinud müüt, et talvel ei tohiks kasutada klassikalist näovett ja mitsellaarvett. See ei vasta tõele. Külmal ajal tuleks vältida küll tavalise veega (ja eriti seebiga) näo pesemist, sest see soodustab kuivust ja ketendamist, aga naha puhastamiseks mõeldud spetsiaalne näovesi küll naha seisundile mingit ohtu ei kujuta. Samuti õlisisaldusega mitsellaarvesi, mis sobib talviseks ajaks suurepäraselt.
Teine müüt puudutab koorimist, sest arvatakse, et juba niigi kuiva nahka ei tohiks sellega ärritada. Tegelikult vajab nahk ka talvisel ajal kerget koorimist, aga koorja peab olema olemuselt õrnem ja intervall pikem. Tundlikku nahka võiks koorida talvel korra kahe nädala jooksul.
Mida suhu pista?
Pole saladus, et tervislik seisund üldisemalt peegeldub ka nahal. Seega on tähtis viibida piisavalt õues, teha trenni ja süüa tervislikult. Lisaks peaks jooma regulaarselt vett, et silmade alla ei tekiks inetuid turseid. Kui vitamiinidest ja mineraalidest räägitakse enamasti kui tervise üldistest tugevdajatest, siis mitmeid neist võiks nimetada ka iluvitamiinideks, millel on naha jumekamana ja säravamana hoidmisel tähtis roll.
Olulisim nahka toetav vitamiin on A, mis parandab naha tekstuuri ja aitab kaasa peente kortsude vähenemisele. A-vitamiini võetakse täiendavalt nii akne, dermatiidi kui psoriaasi ravi toetamisel. Toiduga saame A-vitamiini kalaõlist ning rasvastest piimatoodetest, vitamiini puudusele viitavad nii naha kuivus kui kiire vananemine. A-vitamiini imendumisele aitab kaasa E-vitamiin, mis on A-vitamiini kõrval samuti tugev antioksüdant. A- ja E-vitamiin on seega mõlemad olulised naha toonuses hoidmisel ning nooruslikkuse säilitamisel. Ka D-vitamiinil on nahaprobleeme leevendav toime, sellega toetatakse muuhulgas akne ravi. Naha tervise huvides võiks jälgida, et toidulaualt leiaks ka piisavalt omega-3 rasvhappeid ja tsinki.
Kas dekoratiivkosmeetika võib appi võtta?
Nooruslikkust aitavad külmal ajal säilitada ka vähem traditsioonilised võtted. Näiteks on näole kasulik lasta teha näomassaaži, mis parandab vereringet, silub kortse, lõõgastab ning tugevdab näolihaseid ja kudesid, mis omakorda hoiab näonaha siledama, elastsemana ja nooremana.
Ka dekoratiivkosmeetika kasutamisest võib olla täiendavat abi, ennekõike on see sõnum neile, kes igapäevaselt end ei meigi. Näiteks huulte pragunemise vastu aitab huulte toonimine huulepalsamiga, aga eelnevalt tuleks kontrollida selle koostist, et vältida kuivatavaid tooteid. Kui huultel dekoratiivkosmeetikat kasutada ei soovi, siis peaks olema taskus vähemasti hügieeniline huulepulk või värvitu huulepalsam.
Ka jumestuskreemid ning CC- ja BB-kreemid kaitsevad õrna nahka karmi ilma eest. Neid võiks soovitada ka inimestele, kelle õhukesel nahal tuleb temperatuurikõikumistest tingituna esile kuperoosa.