Tõenäoliselt pole ühegi naise jaoks päevad parim aeg kuus. Isegi, kui sind ei kimbuta suured valud, siis ikka kaasneb sellega teatav ebamugavus. Kuid olenevalt east, võib paljugi muutuda.
Kuidas menstruatsioon muutub 20ndates, 30ndates ja 40ndates
26. oktoober 2017, 13:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
20ndad
Hea uudis on see, et kui sa enamus oma teismelise aastatest kannatasid ebaregulaarse menstruatsiooni käes, siis nüüdsest hakkab asi paranema, kirjutab Time Health. Põhjus on selles, et väga noorena ei toimu ovulatsioon korrapäraselt, mis aga võib kaasa tuua ebaregulaarsed päevad. Sellegi poolest võib 20ndates tekkida menstruatsiooni ajal rindade tundlikkus ja isegi krambid. Samuti hakkavad paljud 20ndates naised võtma hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid, millega kaasneb vähene verevoolus ja paljude jaoks parem enesetunne.
30ndad
Selleks ajaks peaks sul olema üsna regulaarne ja probleemideta menstruaaltsükkel. Kui sind hakkab aga kimbutama suurenenud verevoolus ja valu menstruatsiooni ajal, siis pöördu arsti poole. Samuti võib 30ndates naistel tekkida endometrioos, millega kaasneb valu ja ebamugavustunne. Teine oluline muutus 30ndates on laste saamine või nende planeerimine. Peale sünnitust algavad päevad jälle umbes kuue nädala pärast. Imetades algavad päevad aga alles siis, kui lõpetad või vähendad imetamist. Paljud naised, kellel on muidu probleemne menstruatsioon ütlevad, et pärast sünnitust on neil päevade ajal vähem krampe.
40ndad
40ndates hakkab su keha valmistuma vaikselt menopausiks. Võib juhtuda, et sul jäävad vahel päevad vahele või on need väga vererohked. See kõik on aga väga indviduaalne. Samuti ei tähenda see, et 40ndates ei võiks rasestuda, niikaua kui sul on päevad, on ka võimalik jääda ka rasedaks.
Ükskõik, mis eas sa oled, kui sinu kehaga toimub midagi ebatavalist, siis pöördu arsti poole. Liiga rohke või vähene verejooks, valu või muud sümptomid, võivad halvemal juhul viidata mõnele haigusele ning seepärast tasuks käia regulaarselt kontrollis.