Suhtepuntrad Tallinna kohtus aastal 1931: mees õnnitles naist kolme rusikahoobiga näkku

Dagmar Lamp
, Sõbranna.ee juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Mary Evans / Scanpix

Aastal 1931 kirjutas 22. veebruari Abieluleht oma rubriigis «Õiguse kaalukojast» ühest vägivaldselt lõppenud suhtedraamast, mille siin muutmatul kujul ära toome.

Alma N. ja Johannes T. pole enam noored. Mõleme turjal on aastaid üle kolmekümne, end südameist näivad neil siiski ülekäivat veel sama tulised tuulepuhangud, nagu neid tavaliselt tuntakse varases nooruses.

Nagu tunnistajate ja ka poolte eneste sõnadest selgub, on mõlema vahel mitte just kaua aega tagasi olnud soe ja südamlik vahekord. Kuid nüüd on must kass mõlema vahelt läbi jooksnud ja Alma Johannese punase kaleviga kaetud kohtu laua ette laua ette lasknud kutsuda.

Ühel õhtul, kui Alma oma toakeses ühe sõbraga aega viitnud, kostnud uksetagant koputamine, mis kord-korralt kõvemaks muutunud. Alma pole alul sellest välja teinud, ent siis kui uksetaga olija, ukse sisse lubanud lüüa, avanud ta siiski selle.

Johannes polla uksest sisse astudes pikka juttu ajanud, vaid õnnitlenud Almat ainult paari mitte just meeldiva nimega ning, kolme tubli rusikalöögiga näkku. See tehtud, läinud Johannes jälle, nii nagu poleks midagi juhtunud.

Kohtus Johannes sellist tegevust omaks ei võta. Tema kui aus ja korralik inimene juba oma kätt rüvetama ei hakka sellise naise löömisega, kes võõra mehega toas luku taga... Alma ajades ainult kurja kiusu sellepärast, et Johannes tema maha jätnud.

Alma lausub neid sõnu kuuldes, et tema olla Johannesele, ei mitte aga Johannes temale selja pööranud. Tema, kui üks korralik ja aus naine, sellist lakkekaussi-joodikut ei taha.

«Kuda joodik?» imestab Johannes käsilahutades. «Aulik kohus võib järele kuulata, et ma pole eluajal kordagi veel «solkes» käinud. Ja kuidas – kuidas ma siis joodik saan olla?!»

Edasi lubab Johannes tuua rea tunnistajaid, kes kuulnud, kuidas Alma temale lubanud kättemaksta ja vangi lasta panna, Alma aga teisi, kes kuulnud jälle, kui Johannes peale sündmust seletanud:

«Andsin talle, kuradile, nüüd!»

Ja asja harutamine lükatakegi niikauaks edasi, et lõplikult veenduda, kes kellele siis liiga tgi, kui kustus armastus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles