/nginx/o/2017/09/15/7103661t1he148.jpg)
/nginx/o/2017/09/15/7103661t1he148.jpg)
Tere, naised! Mina olengi keskmine Eesti mees. 35-aastane, töötan juhtival kohal ehitussektoris, spordi-, õlle-, ja kitarrimänguhuviline. Näinud olen kõike ja nüüdsest hakkan vastama teie küsimustele! Tahate teada, miks sõbrannal on nõme kallim ja miks su mees sinuga käia ei oska? Palun väga, andke aga tuld!
Mu parim sõbranna on lihtsalt kohutavas suhtes. Nad kaklevad omavahel vahetpidamata ja ma näen ju pealt, kuidas see tüüp mu sõbrannat kohtleb. Kohe vastik on vaadata, pealegi ei ole ma üldse kindel, et neil asjad lihtsa vaidlemisega piirduvad. Kust mina tean, äkki saab ta veel kodus tappa ka. Mida ma tegema peaksin? Mind ta lihtsalt ei kuula, kui ma ütlen, et mulle tema kallim ei meeldi.
Tead, mis tänapäeva naistel kõige rohkem viga on? Nad lihtsalt ei oska endale normaalseid mehi valida. Aga miks nad ei oska? Sest kuskilt on tulnud ja kanda kinnitanud selline arvamus, et lihtsast eesti mehest enam ei piisa. Pidevalt kirjutatakse artikleid selle kohta, et eesti mehed on lollid ja harimata, et nad on vaiksed ja ei oska romantikut mängida.
Siis lähevadki need ajupestud naised jumal teab kuhu, baari, puhkusele või Tinderisse ja otsivad endale võimalikult eksootilisi või ekstsentrilisi eksemplare. Ausõna, tänapäeval on mingitel isiksushäiretega kunstirottidel või täiesti ebausaldusväärsetel maailmaränduritel sada korda kergem naiste seltskonnas läbi lüüa kui tõsistel ja hoolivatel kuttidel, kelle peale tõesti loota võib.
Ja siit su sõbranna probleemid üldse hakkasid. Naised otsivad draamat, nad tahavad olla nagu kangelane mingis «Tuulest viidud» stiilis seebiooperis, kus armastust väljendavad ainult loobitud nõud ja kriiskavad kired. Tead, miks minusugused mehed seebikaid ei vahi? Selle pärast, et neid ei huvita draama ja igasugune selline jama peletab kiiresti eemale.
Nii et mina soovitan: võtke ennast koos sõbrannaga ometi kokku ja mõelge nüüd hästi järele, kas lõpetamata kõrgharidus või liiga ratsionaalne töökoht on ikka nii suur takistus partnerivalikul, kui naisteajakirjades kirjutatakse. Sest, hea küll, minuga koos ei saa te võib-olla oma spirituaalseid rännakuid arutada, aga ma võtaks teid pärast tööd autoga peale ja öösel kaissu. Või, noh, tegelikult mitte teid, vaid oma naist, aga saate ju mu jutu mõttest aru küll.
Mu kallim käis puhkusel ja tuli sealt tagasi nii, et oli ostnud endale kokku käekellasid ja kalleid teksaseid, aga mulle mitte midagi. Samamoodi ei räägi ta muga läbi, kui reede õhtuks plaane teeb, või vii mind ema sünnipäevale kaasa. Paratamatult on selline tunne, et tal on minust lihtsalt ükskõik.
Minuga oli selline lugu, et kui oma praeguse elukaaslasega kokku sain ja meie vahel asjad juba päris tõsised olid, mõistsin äkitselt, et ma lihtsalt ei oska käia. Ma olin enne umbes kolm aastat vallaline olnud ja selle ajaga lihtsalt nii iseseisvaks muutunud, et mõte kogu aeg, iga päev, iga otsust tehes kellegi teisega arvestada lihtsalt ei tulnud mulle pähe.
See on päris hull, kui kiiresti naistel need asjad käivad. Mina lihtsalt ei tulnud selle peale, et kui ma pärast tööd viimasel minutil trenni mõtlen minna, peaksin talle seda ütlema. Ma olin nii harjunud lihtsalt tegema ja elama, nagu tuju tuli, ja ei saanud aru, miks ta kartis, et minuga midagi juhtunud oli, kui alles hilja õhtul koju laekusin. Ega ju trennis telefonile ka vasta.
Ühesõnaga läks meil tükk rääkimist, et ma aru saaksin, et võib-olla peaks arvestama selle tüdrukuga, kes mul äkitselt kodus elas. Ja see ei tähenda, et ma ei oleks temast hoolinud või ta oleks ennast mulle kuidagi peale surunud!
Lihtsalt meeste ajud töötavad ikka natuke teistmoodi kui teie omad. Imelik on ka kohe hakata hirmsasti kingitusi ja lilli koju tassima, seda teeb keskmine mees kas tähtpäeval või pärast eriti suuri sigadusi. Nii et kuigi igasugune tunnetest rääkimine võiks olla võimalikult tagasihoidlik, tasub sul sellelt kellaostjalt küsida, kas ta meelega sinule ei mõtle või ei tule niisama meelde. Pealegi, äkki ta lihtsalt ei teadnud, milliseid vidinaid sulle meeldib kanda.