Moeauhinnad jagatud: Kuldnõela võitis glamuur, Hõbeda kallistav pehmus

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TFW 2017 / Kuldnõela võitja / Kristina Viirpalu
TFW 2017 / Kuldnõela võitja / Kristina Viirpalu Foto: Erlend Štaub

Eesti mainekaimad moeauhinnad on taas jagatud. Mõlemale võidutööle tõi sel aastal edu oskuslik ja selgelt eristuv eesti algupära kasutamine. Kristina Viirpalul ja Mare Kelpmanil on teinegi ühine joon – mida lähemalt nende loomingut vaadata, seda enam ta lummab. Ja kes veel puudutab, võib lausa armuda.

Kristina Viirpalu on Kuldnõelale nomineeritud ka varem ja tema toonane võiduta jäämine tõi kaasa publiku valju protestikisa. Nii mõnigi moesõber leidis seekordse otsuse põhjal, et õiglus on viimaks jalule seatud.

Viirpalu moelooming on olnud silmapaistev pikki aastaid, alates esimesest lavale toodud kollektsioonist 2009. aastal. Ülevoolav naiselikkus, lõunaeuroopalik temperament ja kirgede torm, kuid ehitusmaterjalina kasutab looja eesti iidseid motiive ja rahvuslikke mustreid.

Üsna tihti ei tea me siin oma koduõuel, kui kaugele üks või teine kohalik täht laia maailma moetaevas on tõusnud. Kristina Viirpalu tuntus ei lõpe Eestimaa piiridega, tema loomingu kandjaid on nii mere taga kui ka kaugemal ning New Yorgis on tema kõrgmood püsivalt müügil. Kajastus rahvusvahelises moepressis ületab mitmeid kordi nähtavuse kohalikul areenil.

Kristina Viirpalu moemajast väljub nüüdisaegne kõrgmood, Haapsalu peened kirjad Pariisi päikeseliste bulvarite stiilis.
TFW 2017 / Kuldnõela võitja / Kristina Viirpalu
TFW 2017 / Kuldnõela võitja / Kristina Viirpalu Foto: Erlend Štaub

Nii mõnelgi juhul on kaunis disainer ka ise seltskonnameedia tähelepanu pälvinud, kuid jäänud alati väärikaks ja viisakaks. Tema looming on niivõrd ainulaadne ja selge äratuntava pitseriga, et ilmselgelt kogemata sarnase idee peale tulla ei saa, kuid ka kopeerimislugudes jäi talent ise alati napisõnaliseks.

Kuninglikud käitumismaneerid pole halastamatult konkurentsitihedas moemaailmas võib-olla lühim tee troonile, kuid kindlasti on see üks kestvamaid vundamente, millele oma impeerium ja kliendisuhted ehitada. Viirpalu aastatepikkune silmapaistev töö on nüüd igal juhul säravalt tunnustatud.

Kristina Viirpalu südameasi on eesti rahvakunsti, siinsete meisterlike käsitööoskuste ja sadu aastaid kasutatud motiivide alles hoidmine. Kuid piiridega erk talent ennast ei ahista. Moemajast väljub pigem nüüdisaegne kõrgmood, Haapsalu peened kirjad Pariisi päikeseliste bulvarite stiilis. Raskeim ülesanne moeloojale on ületada iseenda varem ette seatud kõrge latt. Kristina Viirpalu seekordne etendus väärib eriti suurt aplausi just seetõttu, et omas võtmes ja endale ainuomases stiilis suutis disainer üllatada, veelgi eredamalt esineda ja iseenda varjust üle hüpata.

Hõbenõela võitja Mare Kelpman.
Hõbenõela võitja Mare Kelpman. Foto: Erlend Štaub

Mare Kelpman on rahuliku käekirjaga tekstiilikunstnik, kelle asjade õige võlu tuleb esile alles lähivaates. Askeetlikult piiritus tehniliste võimaluste maailmas valitsevad vanaaegsed kudumismasinad ja lihtsad lõiked, kuid ausad naturaalsed villad ning palju siirust ja soojust. Kas kitsas ruumis saab fantaasia kõrgelt lennata? Mare Kelpman tõestab, et saab.

Õnnestunud moeasi ei pea tänaval tähelepanu järele kisendama ega kandma logode koormat, pigem peab see oleme kaitsev kiht isiksuse ja maailma vahel, mis ka tagasihoidlikult esinedes ja vaiksel häälel kõneldes on kõnekas. Kelpmani sallid ja mantlid on hetke pealt äratuntavad. Kuid ühtegi sellist moe-hookuspookust, mis ise peaosa mängida tahaks ning oma kandja varju jätaks, tema valikust iial ei leia.

Hõbenõela võitja Mare Kelpman.
Hõbenõela võitja Mare Kelpman. Foto: Erlend Štaub
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles