Lugeja ilumoto: moes on see, mis on moest läinud

Dagmar Lamp
, Sõbranna.ee juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Proua Huttleston Rogers, Ameerika iludus, kes abiellus naftaperekonda. Tal on seljas Charles Jamesi valge satiinkleit. Aasta 1949
Proua Huttleston Rogers, Ameerika iludus, kes abiellus naftaperekonda. Tal on seljas Charles Jamesi valge satiinkleit. Aasta 1949 Foto: Mary Evans / Scanpix

Moekuulutaja lugejamängu raames jagavad esiemade ilunippe meie lugejad.

Eva kirjutab: «Mina olen hinnanud ja hindan ka edaspidi loomulikku ilu. Nii minu vanavanaema, vanaema kui ka ema ei ole kunagi kasutanud üleliia meiki. Vanavanaema ja vanaema puhul mäletan pigem natuke huulepulka ja magusat lõhnaõli. Ja kindlasti väga hästi ning lihtsalt sätitud soengut. Meie suguvõsas on naisperet õnnistatud hea nahaga ehk siis liigset kreemitamist pole tarvis olnud.

Emalt olen kaasa saanud nipi: vähem on rohkem. Ehk siis meie kosmeetikakotid on ühesugused. Põhilised on korralik puuder, ripsmetušš ja huulepulgad. Viimaseid on meil mõlemal liiga palju ja need on kõik punased. Kui ema end meikis ja soengut tegi, siis seisin juures ja vaatasin. Väga lihtsate vahenditega sai temast maailma ilusaim naine. Ta isegi pistis mulle pihku raamatu «Peeglike, peeglike seina peal...» Oi, seda oli põnev lugeda ja olgem ausad, enamus nippe toimivad ju tänapäevalgi. 

Oma elus olen korra proovinud elada ripsmepikendustega. Väga tüütud olid. Seega müts maha nende tüdrukute/naiste ees, kes nendega toime tulevad. Ainuke võltsilu on mu pikad küüned, mis on geeliga kaetud. Need on olnud minu lapsepõlveunistus ja nüüd saan seda realiseerida :) Needki on punased!

Mis puutub riietusse, siis hindan väga klassikalist stiili. Lemmikajastuks on 1940date lõpp ja 1950dad. Kuna ema on õmbleja, siis selle tulemusel oleme õega saanud olla teistest erinevad. Ehk siis hallis massis paistsime hästi silma. Mõnele see ei meeldinud, aga meid see ei heidutanud. Nii mõnigi vanaema ja ema kapist leitud kostüüm/kleit on stiilipidudel seljas olnud ning tunne on väga hea.

Olen püüdnud elada moto järgi «Moes on see, mis on moest läinud» (ma ei mäleta, kes selle lause autor on olnud, aga üks tark inimene see oli). Minu jaoks on andnud see hea vabaduse olla just see, kes sa oled ja olla tahad. Vahel on tunne, et need kes end liialt püüavad sättida, oleksid sisimas nagu kurvad ning neil oleks nagu millestki puudu.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles