Muusik ja tantsijanna Gerly Kättmann, kes ilmus avalikkuse ette Pärnus kanalisatsioonikaevu kukkunud ja uppunud Diana Aitai parima sõbrannana, rääkis ajakirjale Naised, et naiselikkus on vaja tõsta uuesti au sisse ning naised peavad uuesti nii-öelda jumalannadeks saama.
«Meie ülim ülesanne on elada tasakaalus iseendaga ja käia oma rada, aga selle juurde kuulub paratamatult või õnneks kohustus aru saada, kas ma olen praegu naine või mees ja mida see endast kujutab,» märkis Gerly.
«Näiteks, kas me, naised, üldse saame aru, mis on meie essents ja kust see tuleb? Kunagi etendus Ugalas «Vagiina monoloogide» tükk ja sellest on ka eestikeelsest tõlkes raamat. Ma lugesin seda ingliskeelsena ja mõtlesin, et pagan, kohe tuleks kuskil teha naisteõhtu, kus räägitakse naiselikkusest ja vagiinadest ja kõigest sellest eluliselt nii olulisest ja samas mahavaikitust.»
Ta lisas, et meis, naistes, on väga vähe tingimusteta, vabalt voolavat armastust, ilu ja graatsiat ja poeesiat - kõike seda, mis on naiselik.
«Ja kui vähe me suhtleme ise oma ürgse allikaga, vagiinaga, ja teame, mis seal toimub, mida ta mäletab, mida soovib ja suudab. Selleks, et me inimestena ükskord terveks saaksime, on vaja naistel jõuda uuesti oma kehasse, templisse, ning hakata seda teadlikkusega väega austama. Meestel jääb üle meid toetada ja austada ja võtta lihtsalt naise südamest oma südamesse kõik, mida antakse. Siis me saame terveks.»