Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Teadlased intervjuus Postimehele: rinnapiim peaks alati olema esimene valik!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Mitar Gavric / PantherMedia / Scanpix

«Esimesed tuhat päeva on beebi arengus kõige olulisemad,» usub doktor Alma Nauta, kes oma teadustöös keskendub just beebide toitumisele ja selle olulisusele. «Sel ajal arenevad välja kõik koed ja organid, seega on see periood parim võimalus vormida lapse pikaajalist tervist.»

Doktorid Alma Nauta, Bernhard Stahl ja Ruurd Van Elburg kohtuvad Postimehega Utrechtis, Nutricia teaduskeskuses. Nende elutöö on seotud beebidega - dr Stahl on uurinud aastaid rinnapiima koostist ning dr Van Elburg päästnud sadu enneaegselt sündinud beebisid. Kõik kolm on aga raudselt veendunud: pole paremat asja maailmas kui seda on rinnapiim. Samas on aga olukordi, kus rinnapiima alati võimalik pakkuda pole ning kui esimesed tuhat päeva on nii kriitilise tähtsusega, siis kuidas saavad vanemad tagada oma lapse parima tervise?

Esimesed tuhat päeva (raseduse alguses kuni teise eluaastani) on aeg, mil on vanematel kõige parem võimalus kujundada seda, kuidas nende lapse elu välja hakkab nägema. Ning see ei tähenda mitte ainult rasedana oma toidulaua jälgimist ning võimalikult pikka imetamisperioodi, vaid ka lapse toitumisvajaduste hoolikat jälgimist ning täitmist.

Beebi pole väike täiskasvanu

Nauta räägib, et kui aastal 1896 tutvustati esimest spetsiaalselt inimlastele väljatöötatud piimasegu, siis oli beebide suremus 1/5. Põhjus oli lihtne: kui emad ei suutnud mingil põhjusel lapsi imetada, siis suure tõenäosusega nad ellu ei jäänud, kuna lehmapiim pole inimbeebile sobilik. «Beebi pole väike täiskasvanu!» rõhutab Nauta. «Ta vajab hoopis teistsugust lähenemist. Näiteks on tema magu viis korda väiksem, ta vajab seitse korda rohkem rauda, neli korda rohkem kaltsiumi ja kolm korda rohkem rasvhappeid.»

Valest toitumisest esimese tuhande päeva jooksul saab aga ka alguse tänapäeva üks suurimatest probleemidest - rasvumine. Nauta selgitab, et just varases eas toimub rasvarakkude ehitamine. Neid ehitatakse valmis teatud arv ning hilisemas eas rasvarakke juurde ei tule, kuigi need saavad kas paisuda või kahaneda. Just seetõttu on väga oluline jälgida, et vale toitumine ei põhjustaks ülemäärast rasvrakkude teket.

Doktor Bernd Stahl on pühendanud oma elu rinnapiima uurimisele ning sõnab, et on sellest vaimustuses: «Inimese piim on kõige komplekssem vedelik maailmas!» Teadlane on jätkuvalt hämmastunud, kui vähe me piimast teame, igal aastal leitakse sellest uusi proteiine. Stahl selgitab, et seedetrakti mikrofloora on nagu džungel ja rinnapiimas leiduvad ühendid on just need, mis panevad beebi «džungli» õigesti kasvama. Ja seda saab ainult rinnapiimast, ka mitte kõige parem piimasegu ei suuda pakkuda beebile sama, mida emapiim.

Rinnapiim on asendamatu

Lisaks on rinnapiim väga unikaalne ning näiteks on leitud, et sama ema rinnast tuleb erinev piim sõltuvalt sellest, kas ta imetab parasjagu poega või tütart. Stahl teab, et kõige parema tervisega lapsed on need, keda on rinnaga toidetud vähemalt esimesed kuus kuud, kuid parem oleks kauemgi. Siis pole enam rinnapiima ülesanne küll nii väga organismi kasvamist toetada, kuivõrd toimida bioaktiivse toena. Asendamatu on rinnapiim ka immuunsuse väljakujunemisel.

Doktor Ruurd Van Elburg, kes on töötanud palju aastaid enneaegsete beebidega ning neid elus hoidnud, teab aga, kui väga erinevat hoolt vajavad need lapsed. «Enneaegne sünd on toitumiskriis,» ütleb Van Elburg ning selgitab, et ka see on teadmine, milleni on jõutud üsna hiljaaegu. Varem keskenduti sellele, et hoida enneaegseid beebisid masinate toel elus, toitumine jäeti aga unarusse, kuna selle tähtsust ei mõistetud. «Kasvamine on kõige olulisem asi ja siin on meil esimene valik alati oma ema rinnapiim.»

Van Elburg ütleb, et enneaegseid sünde ei saa ära hoida, kuid ema saab siiski omalt poolt jälgida, et tema rasedus kulgeks lapsele võimalikult toetavalt. «Rasedus on nagu tippsport - alustada tuleb noorelt!» muigab ta ning lisab, et kuigi paljud arenenud maade naised teavad näiteks foolhappe kasulikkusest, hakkavad nad seda siiski võtma liiga hilja. Õige oleks hakata tarbima foolhapet juba rasedust planeerides, mitte siis, kui triibud testil juba positiivset tulemust näitavad.

Lähtu tervest mõistusest!

Liiga sageli kipuvad rasedad aga enda toitumise piiramisega üle pingutama ning kui mures lähedased veel õpetama kipuvad, et üht või teist ei tohiks rase kindlasti süüa, siis võib tagajärjeks olla hoopis teistsugune probleem - rase ei saa piisavalt kasulikke toitaineid.

«Väga piiratud dieet pole immuunsüsteemile kasulik,» rõhutab Van Elburg, et rasedana ei tasuks siiski hulluks minna enda toiduvalikute piiramisega. Stahl lisab, et rase võiks süüa head toitu edasi nii nagu varem ning lõpetada millegi tarbimise ainult siis, kui tema arst seda ütleb. Järgida tuleb oma tervet mõistust.

Stahl, Nauta ja Van Elburg kõik kinnitavad, et beebide varase arengu toetamist ei saa panna ainult emade õlule. «Imetav ema saab ainult siis olla edukas, kui tema perekond on toetav,» ütleb Stahl ning märgib, et ka meeste jaoks on rasestumiseelne dieet väga oluline - sellest sõltub ju sperma kvaliteet.

Ning mitte ainult perekond ei peaks olema toetav, sama võiks eeldada ka töökeskkonnalt, kus emadel võiks olla võimalus ka päevasel ajal imetada.

Stahl kinnitab, et kuigi esimene valik on alati rinnapiim, siis ei tohiks samas emad, kes imetada mingil põhjusel ei saa, end süüdi tunda. «Mõnikord tuleb panna enda tervis esikohale ja leida tasakaal, end halvasti tundma ei peaks. Ning lähedased peaksid alati toetama ema valikut! Ühiskonnana peaksime me kõik emasid toetama, mitte hukka mõistma.»

Ajakirjanik käis Nutricia uurimiskeskuses keskuse kutsel.

Tagasi üles