Cambridge´i ülikooli teadlased uurisid kas ka taimses piimas leidub aju arenguks vajalikku mikroelementi, joodi.
Aine, millest võid taimset piima juues ilma jääda
/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
5. oktoober 2017, 11:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piimatooted on paljudes toidukultuurides ja maades peamine joodiallikas. Lehmapiima taimsetes alternatiivides nagu soja- või mandlipiimas on aga joodisisaldus väga madal. See mikroelement on meie keha jaoks oluline just seetõttu, et joodipuudus, eriti raseduse ajal, mõjutab aju arenemist ja seda seostatakse madalama intelligentsiga, kirjutab The Conversation.
Kuna lehmapiimale alternatiivsete jookide müüginumbrid aina kasvasid, otsustasid Cambridge´i ülikooli teadlased uurida nendes sisalduva joodi kogust. Nad mõõtsid 47 turul oleva piimaasendaja joodi hulka ja leidsid, et enamik neist oli loomulikult madala joodisisaldusega, umbes 2 protsenti sellest, mis oli lehmapiimas. Kuigi paljud tootjad lisavad piimale kaltsiumit, siis suur enamus ei asenda lehmapiimas olevat joodi.
Inimese päevane joodivajadus, 0,15 milligrammi, on eriti oluline rasedate jaoks, sest varasemad uuringud on näidanud, et isegi kerget kuni mõõdukat joodipuudust raseduse ajal saab seostada madalama IQ-tasemega kuni üheksaaastaste laste seas. Seetõttu müüakse paljudes riikides, ka Eestis jodeeritud soola, mis ongi üks võimalus, kuidas alternatiivpiimas puuduvat joodi asendada.
Teised head joodiallikad on muna ja mereannid, eriti valge kala, näiteks tursk. Sarnaselt leidub joodi ka merevetikates, mida tuleks süüa mõõdukalt, et vältida joodi üledoosi. Joodi ala- ja ületarbimine võib põhjustada probleeme kilpnäärmega.
Kahjuks ei ole joodipuuduse tuvastamiseks eraldi testi olemas. Selleks, et teada, kas saad piisavalt joodi, tuleb lihtsalt üle vaadata, kas toidus on joodiallikad igapäevaselt olemas. Joodi sisaldub Eestis ka kraanivees. Endokrinoloog Anu Ambos kirjutab portaalis Kliinik, et Eesti joogivee joodisisaldus on piisavalt suur, et olulist vaegust ei saa tekkida. Küll aga on kergekujuline joodivaegus võimalik ja seda eriti Kagu-Eestis.