Üks romantiline ettekujutus paarisuhtest on selline, kus armastajatest hingesugulased mõistavad üksteist imeliselt, ilma sõnadeta ja ülejäänud maailma pole neil vajagi. Ei sõpru ega sugulasi, mitte kedagi. Eriti romantiline on, kui üksteist tajutakse kangelasliku liiduna kurja maailma vastu. Ja oma tülikesed – kui neid üldse on – lahendab selline ideaalpaar muidugi mängeldes.
Õnneks või kahjuks on selline ettekujutus ilusast paarisuhtest väga vale. Kahe täiskasvanud inimese suhe võiks loomulikult läbi saada ilma vajaduseta pidevalt väljastpoolt abi otsida, samas jäigad piirid paarisuhte ja ülejäänud inimeste vahel pole suhte heaolule kasuks.
Septembri keskel avaldati ajakirjas Social Psychological and Personality Science Texase ülikooli teadlaste artikkel, kus jutuks uuring vastabiellunud paaride tülidest ja sellega kaasnevast stressist. Paaridel lasti kuue päeva vältel pidada päevikut omavaheliste konfliktide teemal. Lisaks olid seal küsimused partnerite sõprade ja pereliikmete kohta – paljudega suheldakse, milline on läbisaamine. Stressitaset ei hinnatud aga mitte küsimustikuga, vaid märksa otsesemalt. Osalejatelt võeti hommikul ja õhtul süljeproov – uuriti stressi füsioloogilise markeri kortisooli taset.
Selgus, et partnerite sugulaste-sõprade arv ehk suhete kvantiteet ei mõjutanud seda, kui suurt stressi konfliktidega seoses kogeti. Küll aga oli oluline, kui heaks ja lähedaseks muude inimestega suhteid hinnati ehk suhete kvaliteet. Kes tajusid, et neid ümbritsevate inimeste poole saab murede korral tõesti pöörduda ja suhetega oldi rahul (isegi, kui lähedasi inimesi oli vähe), ei olnud paarisuhtekonfliktidest nii häiritud.
Selle uuringu tulemuste valguses võiks oma paarisuhte ja sellega seonduvate hoiakute üle natuke järele mõelda küll. Päritoluperest, õdedest-vendadest eemal elamine ja vahel vägagi lünklik suhtlemine pole neil päevil just haruldane. Vahel eemaldatakse suure armastuse ajal sõbrad-tuttavad sootuks pildilt… Ehk ei ole see kõige targem? Teinekord teatakse küll, et on olemas inimesed, kellele võiks (ka suhtega seotud) muresid usaldada, aga kuidagi nagu nadi on – tahaks ikka ise kogu aeg hakkama saada. Ehk siiski tasub natuke mõelda ja ka kõige õnnelikumal ajal enda ümber vaadata, et vähemalt paar inimest, kellele toetuda saab, olemas oleks. Nii igaks juhuks.