Eesti mehed paljastavad, milline on nende suurim suhtehirm

Heidi Ruul
, kolumnist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: StockSnap / CC0 Licence

Meeste jaoks on oma tunnete verbaalne sormistamine tihtilugu tunduvalt keerulisem ülesanne kui naiste jaoks. Küll aga ei tähenda see, et nad mingit sorti tundetud tegelased oleksid. Mehed on samuti kõigest inimesed ja see tähendab, et ka neil on omad suhtehirmud. Seda, mida mehed suhtesse astudes kõige rohkem kardavad, me seekord neilt küsisimegi!

Heino (38): «Mandumist. Suhe on kahe inimese omavaheline keemia, aga ka kõva töö, millele tuleb iga päev hoida fookust ja panustada. Üks päris keeruline hetk suhtes on, kui tulevad lapsed. Väga paljud suhted seda üle ei ela, sest fookus läheb teineteiselt lastele. Teine faktor on suhtes kindlasti ka aeg. See on nagu töögagi, ka kõige põnevam töö muutub lõpuks rutiinseks. Ja sellest päästab ainult pidevalt üksteisele tähelepanu pööramine, koos uute asjade tegemine ja õppimine, ühisteekond. Aga sõnades on see kõik palju lihtsam kui reaalne kogemus.»

Erko (36): «Minu suurimaks hirmuks on see, kui naine ei tea tegelikult, mida ta tahab. Suur teadmatus tuleviku osas, igasugune ebakindlus – kõik see peegeldub juba suhte alguses, kui seda osata märgata. Kui naisega õhtustama minna ja ta ei tea mitte kunagi, mida menüüst valida, siis tõenäoliselt pole tal halli aimugi, mida ta oma tuleviku osas või siis suhtest soovib.»

Janek (27): «Kardan kõige rohkem seda, et minust jääb ühel hetkel väheks. Seda on minevikus korduvalt juhtunud. Ma saan aru, et ma ei tohiks eeldada, et kõik naised minuga nüüd samamoodi käituvad, aga paratamatult jätavad kõik elus saadud õppetunnid oma jälje. Lõppude lõpuks ei saa ma kunagi päris veendunud olla, et mu kallima teele tulevikus kedagi sellist ei satu, kes tema arvates mind igas mõttes ületaks.»

Kris (34): «Ma ei tea, kas see on päris hirm, aga minu ideaalses suhtes ei ole «meie» tähtsam kui mõlema osapoole «mina». Olen olnud suhtes, kus naine ennast ja oma soove mulle igapäevaselt peale surus. Ta kujutas endale ette, et ma pean loobuma oma sõpradest ja lävima tema tutvusringkonnaga. Armastama tema hobisid ja hülgama enda omad. Isegi tema vanemad olid olulisemad kui minu omad – me veetsime kõik pühad alati tema vanemate pool ja minul oli iga kord tükk tegemist, et enda omadele sellega mitte haiget teha. Leian, et inimesed peavad suhtes olles iseendaks jääma, muidu lendab see asi varem või hiljem nagunii vastu taevast.»

Vello (33): «Ära mandutakse – see on minu kõige suurem hirm. Ma ei kujuta seda päris hästi ette, et me mõlemad sujuvalt diivanikaunistusteks muutuksime. Õnneks tean, et meie puhul ei ole see lihtsalt võimalik! Suhe peab põnev olema, see peab palju erksaid hetki pakkuma. Vastasel juhul pole ju mõtet üldse suhtes olla.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles