Lugeja mures: jagan maja ämma-äiaga, kes enda järelt üldse ei korista!

Dagmar Lamp
, Sõbranna.ee juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Samsungi lugejamängu raames kirjutab meile lugeja A., kelle korras hoida on suur kolmekordne maja, mis aga käib tal üle jõu.

«Mina olen suur korra ja puhtuse armastaja, olen alati olnud. Küllap olen selle omaduse emalt ja vanaemalt pärinud! Juba lapsena pidin enda järelt koristama ja rma majapidamistöödes aitama.

Mulle meeldib, kui põrandad on puhtad, kappidel ja muudel pindadel ei ole paksu tolmukihti ning kõik asjad on oma õigel kohal. Aga pärast seda, kui kolisin kokku oma praeguse elukaaslasega, kellega samas majas elavad ka tema pensionäridest vanemad ning kaks koera, tunnen ma, et maja korrashoid käib mul üle jõu. Enne minu sissekolimist valitses majas kohutav korralagedus, kõige jubedam oli köök. Oli näha, et ega seal väga puhtusest lugu ei peeta! Kuna maja on suur (kolm korrust), siis ühe päevaga ei jõuagi korralikult kogu maja koristatud. 

Kuna ma olen ainukene, kes majas koristab, siis on see küllaltki väsitav. Et kord ja puhtus oleks enam-vähem majas, tähendab see seda, et suurpuhastust teen ma korra nädalas, kööki koristan mitu korda päevas ja hiljuti soetasin juhtmevaba tolmuimeja, et saaks korra päevas ka põrandad kiiruga üle käia. Teised enda järel ei korista, pigem jäetakse asjad igale poole vedelema ning tatsatakse poriste jalanõudega mööda maja ringi. 

Kahjuks näitab see ainult lugupidamatust minu suhtes. Ka kaasa on üritanud oma vanematega sel teemal rääkida, aga 60ndates aastates inimesi juba ümber ei kasvata!»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles