Tippjuuksur selgitab: üks rusikareegel, mida peaks teadma iga blond

FOTO: Jerry Bernard / PantherMedia / Scanpix

Eesti üks armastatumaid juuksureid Renaldo Paabel aitab mõista läbi aegade ihaldatud blondide kiharate taustsüsteemi ning annab nõu, kuidas blondide juuste eest hoolt kanda.

Oma ala tõelise asjatundjaga vesteldes avaneb blondide juuste salamaailm, kuhu kuuluvad nii omaette protseduurid, sõnavara kui ka spetsiaalselt blondidele juustele mõeldud hooldusvahendid. Mõisted «blondeerimine», «blondiks värvimine», «külm blond», «hõbešampoon», «Skandinaavia blond» või «kollased juuksed» kuuluvad iga blondi teadmistevaramusse. Uurime lähemalt, mida see maailmas haruldane juuksetoon endas veel peidab.

Kogu maailma rahvastikust on naturaalselt blondide juustega inimesi umbes 1,8 protsenti. See tähendab, et olla blond on ülim haruldus. Näiteks Kesk-Ameerikas, Aafrikas, Lähis-Idas ning Aasias blondid inimesed puuduvad, aga mida põhja poole liigume, seda rohkem naturaalseid blonde leiame – olenevalt riigist on Põhja-Euroopas blondide osakaal 45-80 protsenti inimestest. Eestigi kuulub riikide hulka, kus loetakse blondide arvu keskmisest suuremaks. Suures plaanis on aga harvaesinev blond juuksetoon üle maailma ihaldatud, kuna on ajalooliselt olnud atraktiivsuse sümbol, võimalus silma paista. Naturaalsed blondiinid on muide väljasuremisohus – arvestades kui kiiresti maailma rahvad segunevad ning kuna nö blondigeen ei ole dominantne, jääb loomulikult blonde inimesi aina vähemaks.

Blond, valge, plaatina... – valik on sinu

Kui vanas Egiptuses kasutati tsitrusviljade abi või pleegitati juukseid päikese käes koos kullapuruga ning tulemuseks oli maksimaalselt õrn punakas toon, siis tänapäeval saab täpse tooni ise kataloogist valida. Paabeli sõnul on blond juuksetoon üle maailma endiselt nõutud ning tänu keemiatööstuse arengule saavutatav praktiliselt iga juuksetooni korral. Enamasti soovitakse täiesti valget, külma või hallikat, nö Skandinaavia blondi tooni. Kas blond juus igaühele sobib, ütleb sinu juuksur või enda kaine mõistus, aga heade vahenditega on see igal juhul tehtav.

Blond ilu nõuab ohvreid

Paabeli sõnul tuleb enne juuste helendamist koos kliendiga vaadata kahte asja – esiteks, kust me alustame ehk kui tumedad on juuksed praegu; ja teiseks, kuhu tahame välja jõuda. «Musta värvi juustest ei saa tunni ajaga blonde kiharaid, vahepeal peab ringi käima pruunikas-beeži värviga ja laskma juustel taastuda. Lisaks on hea teada, et blondeerimise tulemuseks ei ole valged juuksed. Kuna värv, nagu teame füüsikast, on valguse peegeldus – siis pole olemas valget värvi juukseid. Silmale valgena näiv värv on hele- või erekollane. Selleks, et panna see silmale tunduma valgem-külmem, peame juukseid pärast blondeerimist toonima külmemaks. Ehk lisama puuduvad, soovitud pigmendid – sõltuvalt kollase tugevusest kas violetsed, sinakad või lausa rohekad, kui värv jääb blondeerimise tulemusena selline punakas-oranžikas-kollane blond,» selgitab juuksur.

Blondeerimine on oma olemuselt keemiline protsess, mille käigus eemaldatakse juustest olemasolev pigment ning hiljem asendatakse soovitud värvi pigmendiga. Sõltuvalt sellest, kui heledaks soovitakse juukseid saada, valib juuksur helendamise vahendi. Olgu selleks siis värv, blondeerimisõli, blondeerimispulber või -pasta. Samuti dikteerib soovitud tulemus meetodi – kas juuksur kasutab fooliumi, kilet või salgupabereid; kas blondeerime juured või teeme loomulikuma ülemineku ja valime helendamiseks hoopis vabakäe tehnika. Loomupäraselt heledamate juuste puhul sobib ka heledamaks värvimine, see tähendab, et ei pea tingimata blondeerima, mis võib juukseid rohkem kahjustada. Väga tumedate või juba värvitud juuste puhul heledam värv aga peale ei jää.

Tippjuuksur hoiatab, et kuigi tänapäeval valmistavad väga paljud tootjad juuste katkemise eest kaitsvaid vahendeid värvi sisse segamiseks, ei saa eirata keemia- ja füüsikaseadusi: «Plaatinablondi tulemuse nimel tuleb teha ka ohverdusi. Kreemid-palsamid küll kaitsevad juukseid ja ei lase olukorda hulluks, kuid on hea teada, et vesinikblondi tulemuse nimel saavad juuksed kõvasti keemiat ja vatti. Juuksed võivad muutuda õhemaks, hapramaks ja kergemini katkeda.»

Blondiini õudusunenägu – kollakaks tõmbuv värv

Hooldusainete valimisel soovitab Paabel lähtuda peanaha ja juuste olukorrast. «Kindlasti on blondeeritud juus kuivem kui blondiks värvitud juus ja vajab abi nii niiskuse kui ka proteiinide poolest. Värvitud blondil juuksel võib olla puudu emmast-kummast, harva mõlemast.

Loomulik blond peaks ise tunnetama, mis juustest puudu on – kas läheb ruttu mustaks ja on vastu pead – siis tuleks anda juurde proteiine ehk tugevust, ja kui otsad lähevad sõlme siis niiskust.» Mida kõik need kolm eri tüüpi blondi saavad ise kodus ära teha, on kindlasti kollase tooni eemahoidmine.

Blondide iluarsenali kuulugu hõbešampoon

«Inetu kollase tooni, ja ma ei pea silmas ilusat sooja blondi, vaid sellist odavamaigulist just-ise-blondeerisin-kollasust juustes – eemalhoidmiseks on olemas hõbešampoonid, palsamid ja maskid. Omavahel kombineerituna annavad nad juuksurikülastuste vahepeal kindlasti sära ja külma tooni,» sõnab Paabel.

Hõbešampoon (pakendil tunned ära silver shampoo kirja järgi) on reeglina sügavpuhastava toimega. Seepärast ei tohi seda kasutada igapäevaselt, teiseks nõuab ta kasutamise järel alati hästi niisutavat ja toitvat palsamit või maski. «Tuletan siiski meelde, et uut hõbešampooni kasutama hakates sa tegelikult ei tea, kui tugev on seal leiduv lilla pigment ja ilmselt ei taha sa järgmisel päeval minna tööle templililla peaga,» soovitab Paabel uusi tooteid pigem nädalavahetusel katsetada. Kuivemate juuste korral tuleks hõbešampooni hoida peas üks-kaks minutit, intensiivsema tulemuse nimel aga loputada ja pesta pead kaks korda ning hoida šampooni uuesti paar minutit juustes.

Blondeeritud juuksed soojamaareisil – viin, mask ja hõbešampoon kohvrisse!

Igal sügisel ja talvel kui soojamaareisid populaarsemaks muutuvad, näevad juuksuri silmad üht tavapärast apsu. «Naised on lasknud end valgeks blondeerida ja hüppavad järgmisel päeval kohe basseini. Välja tulles märkavad oma peas aga kergelt rohekat tooni ja mõtlevad, et pole hullu, mul hõbešampoon kaasas, timmin korda. Well done! Sest nüüd läheb asi hulluks,» naerab Paabel. «Segades kollast rohelise ja lillaga saate sellise määrdunud pori värvi. Seetõttu võiks iga blond jätta meelde rusikareegli, et  blondeerimise ja basseini vahele jäägu vähemalt kolm peapesu.» Ja kui juhtub, et juuksed kipuvad siiski käest ära, tuleks joosta esimesse baari, osta 200 ml valget viina, pesta pea puhtaks, kuivatada juuksed rätikuga ning kanda viin juustesse. Hoida 20 minutit ja loputada hoolikalt. Protseduur lõpeta juuksemaskiga ja hommikul pese uuesti hõbešampooniga, et saada tagasi ilus külm läige.

Renaldo Paabel on C.U.T ilusalongi omanik, juuksur ja koolitaja. Artikkel ilmus Rootsi apteegikosmeetika blogis.

Tagasi üles