Samsungi lugejamängu raames jagavad meie lugejad oma parimaid nippe, kuidas kodu korras hoida.
Lugejad koristavad: kassi kahjuks koristustöödes rakendada ei saa
19. september 2017, 15:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lugeja A.H. kirjutab: «Parimaid koristusnippe oskan jagada vaid niipalju, et aega aitab kokku hoida, kui iga päev natuke koristada. Nii ei jõua kaos üle pea kasvada ja kui nädalas üks põhjalikum koristuspäev teha, möödub see ka kiiremini. Samuti aitavad kaasa head ja kvaliteetsed töövahendid.
Majapidamistööd on elukaaslasega jaotatud «kel parasjagu aega, see teeb» põhimõttel. Kes varem töölt jõuab, peseb kraanikausist nõud, kellel parasjagu vaba päev, tõmbab tolmuimejaga toad jne. Toimib hästi!»
Lugeja K kirjutab: «Kolisime mõni aeg tagasi perega oma majja minu poolt seatud tingimusega, et ka nemad hakkavad rohkem koristama. Loomikult on lõpuks kogu koristamine jooksvalt ikkagi minu peal.
Kuid selleks, et suurt kaost ei tekiks, olen mina sättinud oma hommikud nii, et kui mees ja laps on uksest välja saadetud, siis pesen nõud, panen üleliigsed asjad kiirelt oma kohtadele, musta pesu pesukorvi. Esikust ja köögist tõmban ka kiirelt põrandad üle, et sodi laiali ei läheks. See ei võta tavaliselt kokku üle 20 minuti. Kuid nii on õhtul hea koju tulla. Õhtuti pärast hammaste pesemist puhastan ka kraanikausi ära.
Üldiselt üritangi möödaminnes koguaeg midagi kasulikku ka ära teha, et tegemised üle pea ei kasvaks. Olen üritanud ka lapsi nii kasvatada, kuid veel ei ole see kahjuks neile väga külge hakanud!
Suurem ja põhjalikum koritus jääb siiski üldiselt nädalavahetusele.»
Lugeja Iti kirjutab: «Hetkel elan vaid koos kassiga, kes on paraku paras segaduse külvaja ning seetõttu algab põhimõtteliselt iga päev koristamisega ning samamoodi lõppevad ka õhtud. Kahjuks kassi koristamisel rakendada ei anna.
Lähtun koristamisel põhimõttest, et mida kiiremini midagi ära teed, seda vähem pärast teha on. Jooksvalt enda järelt ära koristades ei tekigi suurt segadust ning piisab üks-kaks korda aastas nö suurpuhastuse tegemisest. Hea näide sellest on nt nõude pesemine: kui pesta need ära kohe söögi tegemise ajal/pärast söömist on see märksa lihtsam kui järgmisel päeval, mil tuleb juba arvestatavat kondiauru kasutada.
Nippe mul väga palju ei ole, põhiline olekski see, et ära lase segadusel üle pea kasvada. Erinevate aastaaegade riiete sorteerimine ning kasutusel mitteolevate riiete nt vaakumpakendamine ning ära panemine aitab hoida kokku ruumi ja riided puhtana. Proovin ka asju võimalikult vähe nö hord’ida, sest ka need koguvad tolmu ja muudavad koristamise aeganõudvamaks. Asjad, mis on ikka katki või mida pole keegi aasta otsa kasutanud, tuleb ära visata või ära anda, et vältida rämpsu kogunemist. Märja (kummikindas) käega, ringjate liigutustega, annab mööblilt edukalt loomade karvu eemaldada. Väga oluline on oma elamist tuulutada, ka talvel. Seisev õhk ning aina rohkem tolmu ei ole kindlasti hea ei tervisele ega koristamise efektiivsusele.»
Lugeja Geilyn kirjutab: «Minu miniperes (mina ja elukaaslaane) on korrahoidmine ja puhtuse eest hoolitsemine vägagi au sees. Kui elukeskkond on ümberringi segamini ja must, siis ei saa ka ise olla rahulik ja lõõgastunud. Siiski ei ole me pedandid, kes hommikust õhtuni lapiga toanurki nühivad. Korrahoidmine on püsiv alaline tegevus.
Mind õpetati juba väikse lapsena enda tagant koristama, pärast sööki nõud ära pesema ning kaasati ka muudesse majapidamistöödesse. Arvan, et just kasvamiskeskkond kujundab meie koristus- ja korrahoidmisharjumused ka edaspidises elus.
Mina olin harjunud elama kodus, kus ümberringi on puhtus, toad on värsked ja õhutatud. Voodisse ronides tuli magus uni puhaste ja hästilõhnavate linade vahel. Eriti hea enesetunde tekitas triigitud voodiriiete tekstuur. Kodune ja turvaline.
Omaette elama asudes tulid ka harjumused kaasa. Iganädalane kodupuhastus kuulub meie peres kohtustuslikku kavasse.
Minu jaoks on optimaalne teha nädalas üks põhjalik koristuspäev. Ülejäänud nädala jooksul hoiame korda, puhastame pinnad, pesema nõud vahetult pärast kasutamist, riided käivad oma kohale ning nii ka kõik muud asjad. Enda järel korra hoidmine on muutunud alateadlikuks, automaatseks tegevuseks.
Tähtis ei olegi niivõrd koristamise sagedus ning tegevus kui selline, vaid puhtus ja kord enda ümber. See loob ka sisemise korra enda sees. Puhas kodu ei ole lihtsalt korrektne, see loob turvalise, meeldiva ja sooja tunde. Kodu peegeldab meid endid!»