Tallinna Ülikooli demograafia instituudi vanemteadur Martin Klesment uuris, kuidas on Eestis läbi aastate naiste haridustase teise lapse sündi mõjutanud ning nad leidsid, et hariduserisuste mõju laste sünnile on vähenenud.
Teadur: kõrgharidus ei vähenda tõenäosust saada teine laps
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõrgharidusega naiste seas on lastetute osakaal vähenenud. Esmassünni puhul eriti palju erinevusi sõltuvalt haridusest ei paista ning ka teisessünni puhul näeme peaaegu samasugust pilti – ainult põhiharidusega naistel on suurem tõenäosus saada teine laps,» tõi Martin Klesment välja statistikaseltsi konverentsil «Kas Eesti rahvas jääb püsima?».
«Tavaliselt kõrgharidusega naised alustavad oma sünnikarjääri hiljem, mistõttu neil on vähem aega jõuda soovitud tulemuseni,» tõi Klesment esile.
Naise kõrghariduse mõju teise lapse sünnile on tema sõnul olnud läbi aastate umbes 50 protsenti, kuid alates 1990-ndatest vahe madalama haridusega naistega vähenes. Kui mees on kõrgharidusega, lisab see 23 protsenti tõenäosust teise lapse sünnile.
«Huvitav on see, et see positiivne seos on püsinud läbi erinevate režiimide – ka nõukogude ajal, kui palk ja muud boonused olid nõrgalt seotud haridustasemega, ja ka nüüd, kui need on tugevalt seotud. See on näide, et mikromajanduslik selgitus alati ei tööta ja tuleb otsida muid põhjusi,» sõnas Klesment.
«Üks võimalik seletus on kultuuriline – näiteks tuleb vaadata inimeste hoiakuid,» sõnas ta.
Klesment arvutas välja, et nõukogude ajal palga erisused hariduseti aja jooksul pisut vähenesid: kui veel 1950. aastatel andis kõrgharidus sissetulekutele kindlasti 20 protsenti lisa võrreldes keskharidusega, siis 1980-ndateks olid erinevused langenud kõigest 10 protsendile. Taasiseseisvumisajal hakkasid palgaerisused taas tõusma, mis on Klesmenti sõnul ka loomulik.
Sündimuses hariduserisusi otsivad teooriad lähtuvad enamasti sellest, et mida rohkem on inimene haritud, seda kõrgemat palka saab ning seetõttu on seda suurem tema tööturult eemale jäämise kulu.
«Sellega peaks siis olema selgitatud kõrgelt haritud naiste madalam sündimus. Siin on aga teine pool ka – kõrgem haridus tingib kõrgema sissetuleku ja sellega peaks tal olema rohkem võimalusi oma peret laiendada, aga see on tavaliselt natuke väiksema tähelepanu all olnud,» tõdes Klesment.
Seega näeb mikromajanduslik teooria näeb hariduse tõusu ja sündimuse vahel negatiivset seost. «Empiirilised andmed seda teooriat ei kinnita. Euroopa on ses osas jagunenud mitmeks osaks, näiteks Põhja- ja Lääne-Euroopa maad räägivad sellele teooriale vastu: kõrgharidusega naiste sündivus pole märgatavalt madalam,» sõnas teadur. Samas Kesk- ja Ida-Euroopa maade andmed kipuvad seda teooriat kinnitama.
Seega järeldas Klesment, et eestlased kalduvad oma hoiakutes ja sünnituskäitumises pigem nende riikidega sarnanema, kellega me oleme ajalooliselt tihedamalt seotud.