«Laps käib koolis, küll õpetaja talle vajalikud ained selgeks õpetab ja targaks teeb. Kui mitte geeniuseks, siis vähemalt niipalju, et järgmisse klassi saab.» «Koolis on inimesed, kes on seda õpetamise kunsti õppinud ja saavad palka, see on nende asi.»
Tunnistame, et eks vahel käivad sellised mõtted läbi kõigi vanemate peast. Eriti siis, kui ollakse peale pikka tööpäeva väsinud ja näib, et laps pole koolist koduseks tegemiseks antud ülesannetega ise toime tulnud. Mõte sellest, et ehk saaks kuidagi nii hakkama, et lastele kodutöid ei antaks, ei tundu mõnus mitte ainult lastele.
Kui vanemat aga huvitab tema lapse elus hakkamasaamine ja mitte ainult koolis heade hinnete saamise mõttes, oleks ometi mõistlik lapsega kodus õppeainetega seotud asju teha – ka ilma koolipoolse käsuta. Nimelt avaldati selle aasta mais ajakirjas Journal of Educational and Psychological Consultation Washingtoni ülikooli teadlaste uuring, kus viie aasta jooksul vaadeldi seda, kuidas kodune kirjutamine-lugemine ja vanemate abi selles on seotud laste vastavate tulemustega koolis.
Uuringus osales lapsi kahest vanuserühmast - ühtesid jälgiti esimesest viienda klassini, teisi kolmandast seitsmendani. Vanematele saadeti igal aastal täitmiseks küsimustikke selle kohta, milliseid lugemise-kirjutamise tegevusi laps kodus teeb, kuidas vanemad seda toetavad. Lisaks paluti hinnata ka lapse üldisemaid õpioskusi nagu eesmärkide seadmine, enesejuhtimine, keskendumine jne. Selgus, et need lapsed, keda vanemad hindasid mainitud üldiste oskuste poolest kõrgemalt ja kelle tugi lugemise-kirjutamise juures oli ka kodus olemas, said ka koolis neis oskustes paremaid tulemusi – tekstist arusaamine ja kirjalik eneseväljendusoskus olid paremad.
Uuringu autorid panevad südamele, et kui soovida lapse head hakkamasaamist koolis, siis on õpetajate ja vanemate koostöö ikkagi väga oluline. Asi pole mitte ainult kooliedukuses – koolis õpioskusteks nimetatud on hädavajalikud selleks, et õpilasest saaks tulevikus hinnatud töötaja, ta teeks edukat karjääri. Kui vanemad kodus lapsega koos õppimise moodi asju teevad ja alguses lapsi ka nt keskenduma, eesmärke seadma, oma impulsiivsust kontrollima, ajaga arvestama motiveerivad, siis ühel hetkel on laps need oskused juba omandanud, need tulevad automaatselt ja teevad edasise elu palju lihtsamaks.
Uuringu autorid soovitavad lausa, et miks ei võiks ka koolid vanematele saata sarnaseid küsimustikke. Ikka selleks, et vanemad oleksid teadlikumad, mida nad õppimise vallas lastega koos teevad ja millised on laste õpioskused. Niisama lõbu pärast lugemise julgustamisele lisaks soovitatakse katsetada ka päevikupidamisega, pereliikmete lugude kirjutamisega, arutada koos millised e-kirju kellele saata. Ja kindlasti peavad vanemad oskama aru saada, kui palju juhendamist laps parasjagu vajab – mida tublimaks laps nii konkreetsete kooliainete kui õpioskuste mõttes on saanud, seda rohkem peab vanem ise tagasi tõmbuma.