Diabeediõde Tiina Mitt tõi ajakirjas Apteeker välja diabeedi riskifaktorid ning kaebused, mis võivad olla diabeedi tunnuseks - nende seas on näiteks ka väsimus, kehakaalu langus ja tupe seenhaigus, vahendab kliinik.ee.
Väsimus ja tupeseen võivad viidata suhkruhaigusele
20. aprill 2011, 10:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks võivad diabeedi tunnuseks olla järgmised kaebused: polüuuria, polüdipsia; suukuivus, maitsemuutused; paradontoos, gingiviit; nahasügelus, retsideeruvad lööbed; jalgade tuimus, neuropaatiline valu.
Diabeedi riskirühma kuuluvad Tiina Miti sõnul inimesed, kelle kehamassiindks on üle 30 - neid ohustab vähemalt 10-kordne risk haigestuda diabeeti. Kui kehamassiindeks on aga üle 35, siis juba 80-kordne risk. Samuti kuuluvad riskirühma gestatsioonidiabeedi ehk rasedusaegse süsivesikute ainevahetushäire põdejad, suhkruhaige lähisugulased, ülekaalulised, glükoosi ainevahetuse häirega (IFG, IGT) ja düslipideemiaga inimesed.
Arvatakse, et täiskasvanud elanikkonnast 10–15 protsendil on glükoosi ainevahetuse häire (IFG, IGT). Igal aastal haigestub nendest umbes 5 protsenti diabeeti. Diabeeti haigestumist on võimalik elustiili ja toitumisharjumuste muutmisel ära hoida või edasi lükata. Prediabeetikutel on tervetest ka oluliselt kõrgem südame-veresoonkonna haiguste risk.
Teise tüüpi diabeeti põdevate inimeste haiguse progresseerumist aeglustab pidev veresuhkru taseme jälgimine. Tervel inimesel tõuseb söögijärgne veresuhkur harva üle 7,8 mmol/l ja langeb basaaltasemele 2–3 tundi pärast sööki.
Tiina Miti sõnul oodatakse suhkruhaigete ravis sama tulemust. Veresuhkrute jälgimine vähendab tüsistuste ohtu. Olemasolevate ravivõimalustega on kahe tunni söögijärgne veresuhkru tase < 7,8 mmol/l ka suhkruhaigetel saavutatav. Vanuse kasvades võib teha mööndusi.