Pole ilmselt kokkusattumus, et mida rohkem on naised viimastel aastakümnetel iseseisvamaks muutunud, seda vähem abiellutakse. Seda näitab ka Eesti abielustatistika: kui aastal 2007 sõlmiti tuhande elaniku kohta 5,24 abielu, siis 2016. aastal oli see number kahanenud 4,83 abieluni. Aga miks see nii on?
Time kirjutab, et doktor Na’ama Shenhavi viimane uurimistöö võib sellele valgust heita. Ta nimelt usub, et suisa 20 protsenti abielude vähenemisest on otseselt põhjustatud naiste sissetulekute tõusust.
Muidugi on abielude vähenemisse panustanud ja rohkem töövõimalusi naistele ning naiste kontroll enda viljakuse üle, kuid Shenhav usub, et peamine on siiski palgatõus. Eriti näeb seda naiste hulgas, kes oleksid abiellunud «vähemkvaliteetse kaaslasega» - siin on silmas peetud haritust ja vanust. Nüüd aga, kui naised abielluvadki, otsivad nad pigem kaaslase, kellel on kõrgem haridustase ning kes on kas sama vanad või nooremad kui nad ise.
Kuna naiste palgad on viimase kolme kümnendi jooksul tõusnud rohkem kui meeste omad, on naised muutunud koduse finantsstabiilsuse mõttes veel olulisemaks. Tänu sellele tõsiasjale lükkavad paljud naised abielu edasi või loobuvad sellest sootuks.
Kuigi see, et naised peavad aina vähem abielluma finantsstabiilsuse nimel, on positiivne areng, on see siiski halb naiste jaoks, kes peavad end ise ülal pidama. Palgalõhe eksisteerib ning naised teenivad jätkuvalt vähem kui mehed, naiste palkadest aga ei piisa, et tõusvate hindadega sammu pidada.